sellest hetkest, mil toimus Nõukogude liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine. Sellest alates on toimunud rida sündmuseid, mis on tugevalt mõjutanud seda, missugusel positsioonil maailmakaardil Eesti täna on. Samuti ka seda, kes on meie sõbrad ja kes mitte nii sõbrad. Sellest tulenevalt on mõjutatud ka meie otsused, prioriteedid ja tegemised välispoliitikas ning üldisemas plaanis rahvusvahelistes suhetes. Vaadates tagasi Eesti taasisesisvumise perioodi 1990ndate alguses võib tunduda, et Eesti tegemised välispoliitika valdkonnas olid igati loogilised ning ehk ka ainuvõimalikud. Kui Eesti taasiseseisvus, oli riigil olemas väga selge välispoliitika, võeti vastu palju keerulisi otsuseid ning valiti Eestile selge suund. Vaadati läände ning eelkõige Euroopasse, selleks astuti ka reaalseid samme ning muudeti sisepoliitikat. Praegu tagasi vaadates võib jääda
assimileerimispoliitka, või kodakondsuspoliitika on Eestis vilja kandnud, kuna üha enam tuntakse huvi vähemusrahvuste muutuste üle mitte ainult Eestis, vaid ka väljaspool Eestit olevates riikides. Taasiseseisvumine Kui Eesti 20. augustil 1991 taasiseseisvus sai ta NSVL poolt kaasa suure mitte-eestlastest koosneva rahvusliku koosseisu pärandi, kes ilmusid Eestisse peale II maailmasõda. Kuna NSVL seda soodustas, siis oli taasisesisvumise hetkeks Eestis mitte-eestlasi Eestis suurel hulgal ligi 39%(Statistikaamet, 2000(1.1)).Seega tuli välja selgitada milliseks Eesti riik kujuneda tahab. Kui sooviti iseseisvat riiki, siis pidid sellel riigil olema ka kodanikud, keda võis lugeda Eesti riigi järjepidavuse kandjateks. Eesti riigil oli valida elanike kodanikeks kuulutamisel kolme arengutee vahel kas arvestada kodanikeks nende järeltulijad, kes elasid siin piirkonnas
Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme. Eriarvamused taasisesisvumise suhtes Algul olid iseseisvumishääletuse vastu kuus kristlikku demokraati, keda juhtisid Mart Laar ja Illar Hallaste, ning 14 sõltumatut demokraati, kelle seas olid ka Jaak Allik, Indrek Toome ja Mikk Titma. Hiljem otsustasid neist mõned poolt hääletada. Tagantjärgi on Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi ühisele otsusele jõudmist nimetatud oluliseks sündmuseks. Vastuolijad põhjendasid oma seisukohti erinevalt. Illar Hallaste küsis: "Iseseisvus? Mis see meile annab
annaabi.ee 
