Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused • NSV Liidu tasandil: • NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. • uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23....
• Ühiskonna arengu suunad- vaimsus ja materialism vs vaimusus ja rikkus vs vaesus. • 80-ndate lõpus oli meie rahvuskultuur folkloori iseloomuga. • Laulupidu Tallinnas kuhu kogunes rahvas Eestit ja kulmineerus lõpulauluga " mu isamaa on minu arm" see oli ühte hoidmise tunne ja rõhutati oma identiteeti. • Tunti kõigi tugevamat vastuseisu tolleaegse poliitilisele režiimile. • Taasiseseivumisega vabanes rahvakultuur politiseerituvusest, enesemääratuslik vaakum vastuolu. • Eeldas eestlaste identiteedi tugevdamist ja seda tehti sellega et taastati vanad seltsid, rahvamajad, rõhutati kodutunnet, otsiti ülesse paikkondlike pärimus -traditsioone. • vastu oli sellele Globalireeuv turumajandus, lääne tarbijalikkus ja see põrkus kokku rahvusliku püsimajäämise ideaaliga.
Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Sooviti, et mälestussambal oleks kujutatud muinasvanem Lembitu. Töö telliti Amandus Adamsonilt ja mälestusmärk avati 24. juunil 1926. a. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid Vabadussõja lahingutes. Kahjuks jäi see töö pooleli. Monumentii ei olnud nõukogude ajal enam surnuaia kõrval, kuid monument oli alles, ainult käsi murtud. Eesti Vabariigi taasiseseivumisega oli suure-jaanilastele väga tähtis taastada Vabadussõja mälestussammas. Raha koguti rahvalt annetustena. Monumendi modelleeris Lahmusel elav kunstnijk Edgar Viies , See on koopia A Adamsoni tööst ja avamine toimus Võidupühal 23. Juunil 1990.a., avamisel oli ka tolleaegne peaminister Edgar Savisaar. Originaalkuju on Suure-Jaani Linnaraamatukogus lasteosakonna lugemissaalis. 920. a. võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseadus ja valiti Riigikogu. Olulisim ümberkorraldus
annaabi.ee 
