Kas Eestil on tulevikku? Eestlased on ajaloo vältel olnud väga kokkuhoidvad. Meie rahvuskaaslased on hoidnud Eesti lippu kõrgel nii heas kui ka halvas ja pole lasknud oma meelsust rikkuda isegi mitte teiste rahvaste agressiivsel pealetungil. Eestlase rahvustunnetus on vastavalt vajadusele olnud erinev. Praegu on meil seljatatud juba 18 aastat taasiseseisvust ja eestlane tunneb end päris kindlalt. Kindlustunne võib aga muuta inimese laisaks ja seada seeläbi ohtu riigi. ,,Rahvus eeldab ühist minevikku, ühtekuuluvustunnet olevikus ja soovi tulevikus midagi ühiselt ette võtta." Nii on öelnud 19. sajandil tegutsenud prantsuse teadlane ja filosoof Ernest Renau. Eestlastel on ühine minevik. Rahvusriigi eest olid valmis paljud mehed andma oma elu, selle püsimise
Infobüroo asub Londonis Eesti Majas ühes ruumis ajalehetoimetusega ja koosnebki minust, ühest telefonist ja kirjutuslauast. [---/---] Meri on Helsinigis. Mina, 23 aastat vana, esindan Suurbritannias riiki, mida veel ametlikult olemas ei ole.“ Need kahest lõigust välja toodud laused näitavad minu arvates väga hästi, kuidas on võimalik piiratud vahenditega suuri asju korda saata, sest teatavasti tunnustas Suurbritannia sama päeva õhtul Eesti riigi taasiseseisvust ja suur osa sellest oli Krossi teha, kes rippus päev otsa telefoni otsas suheldes Suurbritannia poliitikute ja Eesti „välisministeeriumiga“ ning olles vahendajaks. Veel näitab, see, et Kross oli seal 23-aastaselt tema professionaalsust ning julgust. „Kui ma viibisin 1999. aastal Tšetšeenia sõjakoldes, mõtlesin selle peale, mis juhtuks, kui mind röövitakse. Kas keegi mu sõpradest tuleks ja päästaks mu? Ma suutsin ette kujutada
Huvitav fakt on, et pere tuludest kulutab haritud rootslane ainult 0,1% (siinkohal peeatakse silmas ilmselt siiski kogu leibkonna sissetulekut tervikuna ning n.ö lisakuludena vaid neid kulusid, mida sotsiaalhüvitistena ei väljastata.). Loetletud faktid on vaid väike osa tõestamaks, et tegu on riigiga, mille majandus on heaks eeskujuks paljudele teistele s.h ka Eestile. Eks me olemegi ennekõike pärast taasiseseisvust just alt üles Rootsi poole vaadanud ning üritanud pea igal sammul neid järgida. Järgnevalt olengi oma töös välja toonud üldisemad faktid Rootsi ja tema majanduse kohta ning Eesti ja Rootsi majandussuhete kohta. 3 1. ROOTSIST ÜLDISELT Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas ning on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab
inimene on vaba. Läbi aegade on usk vabadusse olnud demokraatia loomise koondumispunktiks. Veelgi enam, vabadus on miski, millele inimesed on üle kogu maailma ja kõikidel aegadel olnud valmis ohverdama elusid, et seda saavutada või kaitsta. Viimastel sajanditel on enamik ühiskondi pidanud vabadust vaidlustamatuks väärtuseks. Kui see poleks nii, ei oleks ka Eesti püüelnud iseseisvuse poole ega 1991. aastal taasiseseisvust saavutanud. Samas peame arvestama, et vabadus tähendab vastutust ja seaduste täitmist, et mitte kahjustada teiste inimeste ja kogu ühiskonna huve. Vabadus tähendab seega valmisolekut seista silmitsi oma tegude tagajärgedega. Iga inimese vastutustundetu tegu võib tähendada, et kannatab teiste inimeste vabadus ja õigused. 13 KOKKUVÕTE Demokraatia on valitsemisvorm mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
annaabi.ee 
