Enne liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga valitses Eesti erakondade vahel täielik konsensus välis-ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Arvamus, et üks ja ainus võimalus tagada täielik julgeolek, on liituda NATO-ga, lükkus ümber pärast liitumist. Selgus, et meil on selleks mitmeid võimalusi ja valikuid. Eelkõige seisnevad vastuolud erinevate jõudude vaheliste õiguste ja kohustuste mittevastavusest seadustele ja õigustele. Ka President Toomas Hendrik Ilves leidis, et kogu taasiseseisvumisperioodi on ilmestanud vastuolud kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude juhtide vahel, mis on tulenenud esimesest iseseisvusajast põhiseadusesse jäänud rudimendist. Presidendi arvates ei peaks kaitsevägi olema põhiseaduslik institutsioon, mille juhataja määrab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul, vaid täitevvõimu struktuur, mille juhi määrab ametisse valitsus ning mille juht asub kaitseministri otsealluvuses. See on vaid üks võimalus, kuidas probleemi lahendada
· Korra on ka 16 aastased valimisõigust omanud 1990 Eesti Kongressi valimistel · Välismaalased saavad hääletada ainult KOV valimistel · Valijaskonna kasv 1992 2011: u 260 000 270 000 Valimised (behaviouralistlik lähenemine) · Kõige madalam oli rahva osalus parlamendi valimistel 1999 aastal, kui valimas käis 57,43% valijaskonnast (ka Soomes oli samal aastal valimaskäimise populaarsuse langus. Põhjus teadmata) · Taasiseseisvumisperioodi kõrgeim näitaja oli 1992, kui valimas käis 70,31% valijaskonnast · I EV ajal oli valimaskäimise populaarsus u 10% suurem · I EV ajal kestsid valimised 3 päeva. Valimised toimusid novembris, praegu on välja kujunenud märtsikuu · Rahvahääletuste aktiivsuse tase (taasiseseisvunud Eestis) on kõigil kolmel korral olnud u 2/3 · Rahvahääletus on toimunud kolmel põhjusel: o Taasiseseisvunud Eesti PS hääletamine (võeti vastu)
jaanuari 2012. aasta seisuga 901 668 tööealist inimest. Võrreldes 2011. aastaga oli 2012. aasta alguses Eestis ligi 5000 tööealist inimest vähem. Seda võib seletada suure väljarändega 2011. aastal, kui Eestist asus muudesse riikidesse elama üle 5 100 tööealise inimese. Situatsioon Eesti tööjõu turul on 2011. aastast elavnenud. Tööhõive määr oli 2011. aasta lõpu seisuga 70% ja töötuse tase 12,5%, peale seda, kui 2010. aastal oli tööhõive Eesti taasiseseisvumisperioodi väikseim, 66,4%. Eestis on noorte töötuse tase Euroopa Liidu keskmisest (21,1%) tunduvalt kõrgem, kuid alates 2011. aastast on ka see näitaja hakanud alanema, jäädes hetkel 30% kanti. Tööturusurve indeks, mis näitab eelseisval kümnendil potentsiaalselt tööturule sisenevate ja sealt vanuse tõttu väljuvate inimeste suhet, on 2012. aasta seisuga Eestis 0,78, samal ajal kui 2004. aastal oli vastav näitaja veel positiivse väärtusega (1,02). Viimastel aastatel on
liha. Lihatootmise langust süvendas vabaturu tingimustes dumpinghindadega sea- ja linnuliha piiramatu import, liha ületootmine maailmaturul ning viimaste aastate madalad kokkuostuhinnad siseturul. Eestis on aastakümneid toodetud liha kogutoodangust ligi 55% sealiha, 30-35% veiseliha. Sealiha moodustas 2004 aastal lihatoodangust 57%, osatähtsuselt järgnevad võrdse 21%-ga linnu-ja veiseliha ning lamba- ja kitseliha 1%. Veiseliha. Taasiseseisvumisperioodi algaastatel toodeti Eestis veiseliha põhiliselt praagitud piimalehmadest ja noorpullide üleskasvatamisest. Viimastel aastatel on Eestis taas hoogustunud lihatõugu veiste kasvatus. 2000 a. loodi Lihaveisekasvatajate Selts ning alates 2001.aastast tehakse lihatõugu veiste jõudluskontrolli. Enamlevinud tõugudeks on hereford, limusiin ja aberdiin-angus. Madalad veiseliha kokkuostuhinad ja realiseerimisvõimaluste puudumine on tingitud tootjate vähese
annaabi.ee 
