Seega on olemas ka võimalus uue identiteedi loomiseks etnilise identiteedi komponendi keele baasil (Vihalemm 1999). Keel on sübmoliks, mis eristab Eestis eestlasi ja venelasi. /.../ neil on muidugi sõnavara ja sellepärast nad muidugi kuuluvad rohkem siia /.../ (intervjuu nr 3). Osa autoreid leiab, et kuna vene keelt rääkiv kogukond on kogenud poliitilist ja sotsiaalset alandust, võib see viia nende vene identiteedi kultuurilisele taaselustumisele. Venelaste mentaalsuses toimuvaid muutusi on osade uurijate poolt tõlgendatud kui astmeid uue etno- kultuurilise identiteedi formatsiooni suunas. Segadus identiteetides. Nendenimetatud identiteedi komponentide vahel ei pruugi olla tasakaalu ja nii võib tekkida segadus oma identiteetides. Nii näiteks leiavad osad autorid, et praegu on enamusel vene keelt rääkijatel suured raskused identifitseerida end mingi konkreetse kultuuriga
Kui aga mõelda ühtsuskriteeriumina näiteks kodakondsust, siis tuleb näha diferentsi riigi rahva ja mitte-rahva vahel. Kommunitarism juhib tähelepanu sellele, et isiksuse areng ei vaja mitte ainult vabadust millestki (nn negatiivne vabadus), vaid vabadus peab olema „millegi peale“ suunatud - selleks on kommunitarismi doktriini järgi kollektiivsete eksisteerimisvormide vabadus, mis rahuldab inimese vajadust ühiskonnastumiseks. Vaatamata kommunitaristliku mõtlemisviisi jõulisele taaselustumisele, on tänapäeval valdavaks vastupidised tendentsid, mis viivad inimese suurema individualiseerimiseni. Kõik kommunitarismi vormid on omaolemuselt demokraatlikud ning annavad vabaduse iseotsustamiseks inimese ühiskonnaga seotuse mõttes. Eristub 3 kommunitarismi vormi: Konservatiivne kommunitarism – käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonna juurde seotuna – konservatiivne seotus. Kõik indiviidid on olnud ja on seotud ühiskonnaga ühe kindla ajaperioodi kaudu,
Kui aga mõelda ühtsuskriteeriumina näiteks kodakondsust, siis tuleb näha diferentsi riigi rahva ja mitte-rahva vahel. Kommunitarism juhib tähelepanu sellele, et isiksuse areng ei vaja mitte ainult vabadust millestki (nn negatiivne vabadus), vaid vabadus peab olema „millegi peale“ suunatud – selleks on kommunitarismi doktriini järgi kollektiivsete eksisteerimisvormide vabadus, mis rahuldab inimese vajadust ühiskonnastumiseks. Vaatamata kommunitaristliku mõtlemisviisi jõulisele taaselustumisele, on tänapäeval valdavaks vastupidised tendentsid, mis viivad inimese suurema individualiseerimiseni. Kõik kommunitarismi vormid on omaolemuselt demokraatlikud ning annavad vabaduse iseotsustamiseks inimese ühiskonnaga seotuse mõttes. Eristub 3 kommunitarismi vormi: 1. Konservatiivne kommunitarism – lähihorisont. käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonna juurde seotuna – konservatiivne seotus. Kõik indiviidid on olnud ja on
annaabi.ee 
