Linnad on läbi aegade olnud kultuuri ja kaubanduse edasikandjad. Varakeskajal ei omanud linnad suurt majanduslikku tähtsust, sest linnaelu hääbus tänu kaubanduse soikumisele ja barbarite vallutustele. Alates 10.-11. sajandist hakkas linnakultuuri osa taas kasvama eristudes maaühiskonnast. Põllumajanduses toimus murrang, tänu millele sai võimalikuks linnade varustamine toiduga ja seega ka elanikkonna kasv ning siirdumine maalt linna. See tõi omakorda kaasa kaubanduse taaselustumise ja tööjaotuse linnades. Niisiis linnaühiskond taastus ja linn hakkas etendama olulist rolli feodaaltsivilisatsioonis. Põllumajandustoodangu produktiivsus võimaldas kauplemist. Seejuures hakkasid kauplemisega tegelejad koonduma ühistesse keskustesse ehk gildidesse. Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsid kaupa välismaale müümiseks ning enda tarbeks. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja
Sobek - Niiluse jõgikonna jumal; krokodill; Kanoop - urn; sinna sisse pandi siseelundid (4 komplekti); Selkit skorpion-jumalanna; päästis skorpionihammustustest; Ammut - krokodilli lõuad & jõehobu ja lõvi; neelas kurjade surnute hingi; Ptah - käsitööjumal; "ujumismütsiga"; (osaliselt hauataguse elu jumal); tegi inimesed ja jumalad potikedral; Sehmet - sõjajumalanna; Nefertem - päikesejumal;elas lootoslilles; "pöialliisi";annetas inimestele taaselustumise võimaluse Num - jäärapäine; võis ka maailma ja inimesed teha,ent loomad kindlasti Heqet - Numi abikaasa; sünniabijumalanna; Skarabeus - päikesejumal; sõnnikumardikas; Bast - kass; seotud kuu ja päikesega; _________________________________________________________________ 1=Ülem-Egiptuse kroon: valge suhkrupea, Lõunakroon 2=Alam-Egiptuse kroon: punane; koos kobraga,Põhjakroon 1+2=Ühendatud-Egiptuse kroon- topeltkroon Nemes - vaaraode sini- kollase triibuline riidest peakate
monadoloogia". Kant võtab siin kasutusele Leibnitzi monaadi mõiste. Ta püüab neid väikseimaid osakesi, mille liikumisest maailmaruum tekib, oma olemuselt lähemalt määratleda. Ta defineerib nende olemuse "ruumitäitva jõuna". Niisiis see, mis moodustab mateeria olemuse, selle kehalisuses ja läbitungimatuses, on jõud. Ei ole olemas mingit "ainet" on vaid jõud (Energia!)! See Kanti mõte on teinud läbi lausa sensatsioonilise taaselustumise kaasaegses füüsikas, mis mitte ainult teoorias ei oleta, et mateeria on vaid energia eriline ilmumisvorm, vaid seda ka praktiliselt on näidanud. Kolmanda loodusteadusliku teosena vöiks nimetada kirjutist "Rassidest". Kant vastandab sellele puht klassifitseerivale looduslikule kirjeldusele loodusloolise arengu idee. Ta väljendab siin mõtteid, mis lubavad teda nimetada 19. sajandi evolutsiooni teooria eelkäijaks. "Looduslugu ..
teostamise vahend ja vahend on ta ühiskonnastr. i silmas pidades ühe klassi käes ja selleks klassiks on töölisklass, kes saab ühiskonna probldest kõige paremini aru ja on võimelised seda ühiskonda tervikuna juhtima (Engels, Marx). See on äärmuslik ja lihtsustatud arusaam, millele tekkis vastukaaluks Õfilosoofiline liberalism. II. 2.14. Õlik liberalism Minakeskne maailma, mina ja maailm. Ei ole klassi, kes Õe määrab. II. 2.15. LoomuÕe taaselustumine LoomuÕe taaselustumise tõi kaasa 20. sajand. Põhjuseks olid ühiskondlik-poliitilised vapustused, mida Euroopa 20. sajandil üle elas. Tegemist ei ole mehaanilise tagasipöördumisega ajaloolisele loomuÕele. Käsitlus, kus loodusÕt (loomuÕt) vaadeldakse alates 20 sajandist positivismi antiteesina. LoomuÕe elustumise peamiseks põhjuseks tuleb pidada riikliku võimu otsustava tegevuse pidevat suurenemist ja laienemist. Sellega
annaabi.ee 
