tegid lõpu umbes 3000 aastat eksisteerinud ja omapärase kultuuri loonud riigile. Kultuur: 1. Kiri a. Tekkeaeg: u 5000 aastat tagasi b. Hieroglüüfid Egiptuse kirjamärgid · Algul piltkiri, hiljem mõisted, silbid, tähestik. · Üle 1000 hieroglüüfi (õppimine pikk ja raske) c. Kirjutusmaterjal: · Raidkirjad vaaraode elust. · Levinumaks papüüruserullid. d. Kirja taasavastamine · Kiri unustati vanaajal, taasavastajaks oli 1822 prantsuse teadlane Champollion. 2. Haridus a. Koolid peamiselt templite juures, kus õpetajateks preestrid. b. Õpilasteks peamiselt ülikute poisid, mis tõttu kirjaoskus vaid u 2% inimestest. c. Õpiti kirjatarkust ja arvutamist, haridus oli eelduseks pääsemisel ametnikuks või preestriks. 3. Teadus lähtus praktilistest vajadustest. a. Astronoomia: · Esimese rahvana täpne päikesekalender 12 kuud, 30 päeva igas + 5
Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Haiti. 1493-1496 toimus Kolumbuse teine retk Ameerikasse. Jätkusid ka avastused Ameerika Vahemeres. Näiteks leiti Väikesed Antillid, Jamaica saared jne. Kolmandal reisil, mis toimus 1498-1500 avastas kolumbus Trinidadi ja jõudis Lõuna-Ameerika rannikule. Peale Kolumbuse hakkasid Ameerikat uudistama ka portugallased,
Egiptuse kultuur 1. Kiri a. Tekkeaeg: u 5000 aastat tagasi b. Hieroglüüfid Egiptuse kirjamärgid · Algul piltkiri, hiljem mõisted, silbid, tähestik. · Üle 1000 hieroglüüfi (õppimine pikk ja raske) c. Kirjutusmaterjal: · Raidkirjad vaaraode elust. · Levinumaks papüüruserullid. d. Kirja taasavastamine · Kiri unustati vanaajal, taasavastajaks oli 1822 prantsuse teadlane Champollion. 2. Haridus a. Koolid peamiselt templite juures, kus õpetajateks preestrid. b. Õpilasteks peamiselt ülikute poisid, mis tõttu kirjaoskus vaid u 2% inimestest. c. Õpiti kirjatarkust ja arvutamist, haridus oli eelduseks pääsemisel ametnikuks või preestriks. 3. Teadus lähtus praktilistest vajadustest. a. Astronoomia: