(+linnaduumad+ muutused maksukorralduses-pearahamaks+ hingedeloendused) Tartu Ülikool varauusajal ja uusajal Tartu Ülikool asutati 1632.a (varauusajal) Selle asutamise jaoks tegeliku töö tegi Johan Skytte. 1632.a ülikoolis õppisid peamiselt rootsi ja soome päritolu tudengid. Vahepeal kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool Tallinnasse, kuid Tartusse jõudis see tagasi 1690.aastal. Põhjasõja ajal tegutses ülikool Pärnus. Vene võimud taasavasid ülikooli alles 1802.aastal. (uusaeg) Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, arsti-,õigus-, ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude olid pärit Saksamaalt, kes tõid kaasa valgustuslikke ideid. Tartust kujunes üks tähtsamaid õppe-ja teaduskeskuseid nii Venemaal kui ka kogu Euroopas. Üha enam asus ülikooli õppima ka välismaa tudengeid. 19.saj lõpuks oli õpilasi umbes 1800. Pilet 7 Talurahva olukord Rootsi ajal
märgatav. Tartu Ülikool asutati, et kindlustada valdusi Liivimaal. Tartu valita oma geograafiliselt sooda asendi tõttu ja jesuiitide gümn. tõttu. Johan Skytte andis idee ja 1632. avati Tartus ülikool (4 teaduskond: õigus, usu, arsti, filosoofia). Üliõpilased: rootslased, soomlased, sakslased vanuses 14-17. Vene-Rootsi sõja tõttu > 1656-1665 Tallinna. Tartus jälle 1690 (baltisakslastele). Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi Pärnusse 1699-1710(venelased vallutasid linna). Nad taasavasid ülikooli alles 1802. Vene ajal Peale Põhjasõda rahvahariduse allakäik. Hariduse arendamine jäi pastorite teha (rehetubades, halbades tingimustes). 1739. koolikorralduskava: kohustus 7-12 aastastele, kel pole võimalik kodus lugema õppida, miinimum: katekismuse lahtiseletamine, piibli lugemine, lauluraamatu kasutamine. Puudus oli koolmeistreid. 1765. uue kavaga nõudis rahvakoolide loomist kõikidesse mõisatesse. Kui laps sai kodus õpitud, ei pidanud käima. 18. saj II pooleks oskas
19. märts Soome presidendi Mauno Koivisto lühivisiit Tallinna. 21. märts – Tartus rahanappuse leevendamiseks käibel ajutine maksetšekk (nn Tartu raha). 30. aprill 3.–4. aprill ROK-i president Juan Antonio Samaranch Tallinnas. 4. aprill Avati Eesti kultuuripäevad Saksamaal Karlsruhes. 10. aprill Põhiseaduse Assamblee lõpetas tegevuse. Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia visiit Eestisse, taasavasid 23. 22.–24. aprill aprillil Tartus Gustav II Adolfi mälestussamba. Eesti, Läti ja Leedu välisminister kirjutasid Strasbourgis alla Euroopa 7. mai kultuurikonventsioonile. 11.–13. juuni 12. hansapäevad Tallinnas. Käibele tuli Eesti kroon. Igal inimesel oli õigus vahetada 1500 rubla 150 krooniks. 20. juuni Samasuguses vahekorras arvestati ümber ka hoiused. Määrati kindlaks Eesti krooni kurss välisrahasse
annaabi.ee 
