Iseloomulikke jooni Rootsi-aegsele ülikooli raamatukogule: fondi suurus ja koostis, laenutamine. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 18.-19. SAJANDIL Ülikoolide raamatukogude III periood. Göttingeni Ülikooli raamatukogu 1743 Kuraator Gerlach Adolph von Münchhausen Direktor Christian Gottlob Heyne 1764-1812 Ei muuseumlikkusele, kõik valdkonnad, kogude avamine, sidemed Hollandi raamatukaupmeestega, soovikataloog TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU TAASASUTAMINE Tartu Ülikooli taasavamiseks valmistumine. Kuraatorite kolleegiumi asekuraator Johann Friedrich Ungern-Sternberg. Komplekteerimiminese allikad. Krahvinna Maria Aurora Lestocq`ì annetus. Esimene ost - Johann Gustav Loewenwolde raamatukogust. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU TAASASUTAMINE Ülikooli asukoha viimine Miitavi. Suurvürst Konstantin Pavlovitsi annetus Paul Gotthelf Kummer. Pärssivad asjaolud komplekteerimisel. Ülikooli tsensuurikomisjon. Töö alustamine 1802.aasta juunis. Ülikooli allutamine
Peatükk 16-17 Jumalarahu kiriku püüd pudurdada relvakandjate agressiivsust, mis nägi ette karistuse pühapõhipaikades ja avalikes kohtades vägivallatsemise eest. Paremini aitas sõjakuse väljapoole kanaliseerimine (ristisõjad). Ristisõdade suunad läänemere äärde, läänemere lõunakaldale, idamaadesse. Idamaade ristisõdade põhjused Jeruusalemm ja Palestiina Jeesuse kohad; et saata tülikam seltskond sõtta; alade tagasivallutamiseks; kaubateede taasavamiseks; kristlastest ristisõdijatele lubati eriti häid asju ja pattufdest vabanemist. I ristisõda: 1096-1099, 40 000 sõdalast, Ainuke õnnestunud kampaania ristisõdade ajaloos. Vallutati Edessa, Antiookia ja Jeruusalemm. II ristisõda: Osalesid Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. II ristisõda nurjus nii sõjaliselt kui poliitiliselt. III ristisõda: ajendiks oli Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas olid Saksa-Rooma keiser
Tuli omandada lauluraamatu kasutamisoskus. Koolis pidid käima 712 aastased lapsed, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Kool kestis mardipäevast lihavõtteni. Kaks nädalat enne lihavõtteid kutsuti ka koduõppel olnud, et nende oskusi testida. Lm pool talurahvast (18.sajandi lõpuks) oskas lugeda. Kultuur 19. saj 30.01.09 Hakati tegema ettevalmistusi ülikooli taasavamiseks (18.saj lõpp). Selleni jõuti 1802, alla kirjutas tsaar Aleksander I. Esialgu oli tegemist nelja teaduskonnaga. Filosoofia asendas kunstide teaduskonda. Teised kolm olid: arsti, usu ja õigusteaduskond. Üliõpilased olid algul baltisakslased, kuid siis hakkas ka eestlasi ja lätlasi sinna minema. Õppetöö toimus suures osas saksa keelse, vähemal osal ladina keeles. Ülikooli esimeseks rektoriks oli G. F. Parrot. 1
annaabi.ee 
