abielluda samal aastal Adéle Foucher´iga. Abielust sündinud neljast lapsest kahest tütrest ja kahest pojast surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem Walter Scottist mõjustatud romaan "Bug-Jargal". Arvatavasti 1823. aastast alates andis Hugo välja prantsuse romantikute häälekandjat, ajakirja "La muse française" ja taasasutas 1827. aastal romantikute kunstirühmituse "Cénacle". Oma draamades "Cromwell" (1827) ja "Hernani" (1830), mille esietendusel puhkes skandaal, lähtus ta romantismi ideedest, nagu ka ajaloolises romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Nii selles teoses kui ka romaanis "Hukkamõistetu viimne päev" (1829) astus ta välja surmanuhtluse vastu. 1833. aastal algas Hugo pikaajaline vahekord näitlejanna Juliette Drouet´iga, aga selle kõrval oli tal ka teisi afääre. 1841
Janovka külas Hersoni kubermangus. Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel. Õppis reaalkoolis Odessas ja Mõkolaivis. Koolis jõudis väga hästi edasi kõigis õppeainetes, tegeles lisaks joonistamise, kirjanduse (sh tõlkimisega vene keelest ukraina keelde) ning koolialmanahhi väljaandmisega. 1890. aastate lõpus puutus ta kokku marksistlike ideedega ning astus ka Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööparteisse. Ta taasasutas ka Lõuna-Vene töölisühingu ning püüdis korraldada tööliste ja talupoegade ideoloogilist valgustamist. Järgnesid vahistamised ning Trotski istus mitu korda vangis ja asumisel. Temast sai üks hulljulgemaid vabamõtlejaid , idealiste ning revolutsionääre. 1903. aastal lõhenes VSDTP kaheks tiivaks: Lenini juhitud äärmuslikeks bolsevikeks ning mõõdukamateks ja demokraatlikumateks mensevikeks. Trotski oli vahepeal jõudnud toetada mõningaid Lenini ideid, kuid
võimaldas tal abielluda samal aastal Adéle Foucher´iga. Abielust sündinud neljast lapsest kahest tütrest ja kahest pojast surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem Walter Scottist mõjustatud romaan "Bug- Jargal". Arvatavasti 1823. aastast alates andis Hugo välja prantsuse romantikute häälekandjat, ajakirja "La muse française" ja taasasutas 1827. aastal romantikute kunstirühmituse "Cénacle". Oma draamades "Cromwell" (1827) ja "Hernani" (1830), mille esietendusel puhkes skandaal, lähtus ta romantismi ideedest, nagu ka ajaloolises romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Nii selles teoses kui ka romaanis "Hukkamõistetu viimne päev" (1829) astus ta välja surmanuhtluse vastu. 1833. aastal algas Hugo pikaajaline vahekord näitlejanna Juliette Drouet´iga, aga selle kõrval oli tal ka teisi afääre. 1841. aastal võeti