Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. Osad viikingid olid aga elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked
sajandist eKr keldi hõimude saabumine.Eriti intensiivseks muutus see 6.sajandil EkR. Aastal 43 maabusk Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ning Rooma riik sai endale uue provintsi Britannia.Britanniasse asus veel gallialasi 1.saj pkr. 5.sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung. Anglid, saksid, ja jüüdid lähtusid saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Alates 8.sajandi lõpust tabasid Inglismaad siin taanlastena tuntud normannide rööv ja rüüsteretked. Taanlaste uued retked algasid 10.saj lõpul.aastal 1016 alistasid nad kogu inglismaa. 15. Katoliku kiriku organisatsioon ja kiriku isade õpetus. - Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piistkoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Esimeseks Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Madalamate astmete vaimulikud moodustasid kanoonikutest
Nad rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingite ajaks loetakse ajavahemikku 800- 1050,vahel ka kuni 1200, eriti kui võtta peale skandinaavlaste retkede arvesse ka üldist olukorda Läänemerel. - Neid tunti eri nimetuste all. Lääne-Euroopas tunti neid enamasti normannide nime all. Sageli nimetati neid ka paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasti taanlastena. - Tegelikult polnud eri rahvaid veel välja kujunenud. Räägiti väiksemate kohalike erinevustega ühiskeelt, mida tunti taani keelena. - Ida-Euroopas nimetati neid varjaagideks. Meil tuntud viikingi nimetust on seostatud skandinaavlaste sõnaga vik merelahe või abaja tähenduses. Arvatakse, et viking tähendas sõdalast, võitleejat. Teadusmaailmas seostakase vik'i tähendust kaubaplatsiga. KES NAD OLID?
annaabi.ee 
