tähtsad sest nemad olid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius. 12) Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis? 13) Kuidas tekkis kirikuriik? 14) Kuidas kujunes Karolingide dünastia? 15) Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse? 16) Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma? 17) Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks? · Lääne- Euroopas- normannid · Inglismaal- taanlasteks (eristati juuksevärvi järgi) · Ida- Euroopas- varjaagideks · Meil- viikingiteks (kindlustamata kaubaplats) · 18) Kes läksid viikingiteks? Miks? · Talupojad- et müüa oma põllusaadusi · Kuningad- kes olid jäänud alla oma maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes · Olid elukutselised viikingid 19) Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee?
Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks st neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda, neid nim pärisorjadeks. Viikingid Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi vältel (800-1050) rüüstasid ja vallutasid nad maid, sajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Lääne-Euroopas - normannid. Inglismaal nim kõiki põhjamaalasi taanlasteks. Ida-Euroopas variaagid. Meil tunti viikingi nimetust. Uute maade asustamine Islandile jõuti 9.saj. Sinna rajati 430 asulat. Üsna pea tekkis ka Islandile üldine esinduskogu Althing Eerik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10.saj Gröönimaale ja tõi sinna ka kodust kaasakutsutud väljarändajaid. 985-986 jagati maa taludeks. U a.100 jõudis Punane P-Ameerikasse paika, mis sai nimeks Vinland. Usund austati loodusesemeid ja esivanemate hingi
märgis, mis on loodud kindlate reeglite alusel. Ajapikku hakati koostama aadlimatrikleid. §7 Viikingid ja nende kultuur Viikingid olid põhjarahvad, Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Nende ajavahemikuks loetaks aega 8. 11.sajand. Neid tunti eri nimede all, Lääne-Euroopas kutsuti neid normannideks, Inglismaal taanlasteks, Iirimaal eristati ilmselt domineeriva juustevärvi järgi ,,valgeid võõraid" (norralased) ja ,,musti võõraid (taanlased). Ida-Euroopas nim. neid varjaagideks. Viikingid olid: 1. Viikingiretkedel käisid tavalised talupojad enamasti põllutööde vaheaegadel. Müüdi või vahetati põllusaadusi või valmistatud raudesemeid. Võimaluse avanemisel rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaid. 2. Osalt oldi ka elukutselised
teine on küsitlus ning sellega seondatud arutlus. On ka kolmas lisa, kuid seal on ära toodud ainult küsitlusleht. Muidugi ei puudu tööst ka käesolev sissejuhatus, kokkuvõtte ja allikad.. 4 1. TAUST 1.1. VIIKINGID Mõiste "viiking" oli esialgu mitte inimrühma, vaid elukutse nimetus. Nad olid pärit Põhjamaadest, mis saavad kunagi tuntuks Taani, Norra ja Rootsi nime all. Kuid endid ei pidanud nad ei taanlasteks, norralasteks ega rootslasteks. Rahvuse mõiste tekkis hiljem, olleski tegelikult üks viikingiajastu saavutusi. (Allan 2004:10). Kuigi Põhjala inimesed sõdisid tihtipeale üksteisega, oli neil sellegipoolest nii mõndagi ühist. Nad kõnelesid üht ja sama keelt (vanapõhja keelt) ja nende usk oli ühine- nad austasid Odinit, Tori ja teisi põhjamaiseid jumalaid. Nad jagunesid laias laastus kolme klassi, milleks olid sõdalaste ülikud, avar vabade inimeste
annaabi.ee 
