on all 1 veerg, mille laius on 16 cm. Kui valida rohkem veerge, saab igaühe puhul mõõtmeid eraldi muuta. Samuti on valida, kas lisada veerud kogu dokumendile või vaid valitud osale sellest. Et lisada vaid valitud osale, tuleb samuti valida Apply to: Selected text (selleks peab olema eelnevalt selekteeritud sobiv osa tekstist). Taanete ja vahede määrangud (Indent, Spacing) Taanete ja vahede puhul on olulised nõuded, mis on töö tegijale seatud, sest taanete ja vahede määramine on väga valikuline ja sõltub sellest, mida nõutakse. HTG UPT juhendi järgi töödes taandrida ei kasutata ning tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6-punktine vahe. Taanete muutmine - see on väga lihtne, tuleb vaid valida, kas tahta taanet vasakule
Mis juhtus? Parempoolne piiraja näitab ära koha, kus kõik read lõpevad. Nihuta seda ette poole ja taha poole, jälgi muutumist! Jäta see siis 12 cm kaugusele. Siia on tipitud teine lõik teksti. Muuda taandelõiku, liiguta alumist vasakpoolset piirajat. Vii see 3 cm kohale. Mis juhtus? Parempoolne piiraja nihuta 10 cm kaugusele. Et tekst näeks kena välja kasuta rööpjoondust. Siia on tipitud kolmas lõik teksti. Joonlaua kasutamine on sul nüüd selge. Proovi selle lõigu taanete määramisel kasutada korraldust VORMING/LÕIK. Joonda tekst vasakult 3 cm kaugusele ja paremalt 2 cm kaugusele. Esireataane 1,5 cm. Harjutus 7. Lase arvutil nummerdada tunniplaan alates 1-st 6. Emakeel 7. Matemaatika 8. Astronoomia 9. Bioloogia 10. Kehaline kasvatus 11. Füüsika 12. Keemia 13. Inglise keel Lisa nüüd Bioloogia ja Kehalise kasvatuse vahele ajalugu. Kas number tekkis ette? Kas teised numbrid muutusid ka suuremaks (õigeks)?
'cMaxValue' - konstant. Kui on tahtmine näidata muutuja nimega ka muutuja tüüpi, siis võib kehtestada vastava 'kooditabeli'. Näiteks Microsoft järgib oma toodetes 'Ungari notatsiooni', mille koostas firma programmeerija Charles Simonyi (kes on rahvuselt ungarlane). Mõned näited: nPikkus : Integer; sNimi : String; wMask : Word; Pole tähtis, kuidas Teie süstematiseerite oma identifikaatoreid, tähtis on vaid see, et kogu programmi ulatuses on tähistus ühesugune. 3. Taanete kasutamine. Kui vaadelda programmi üldises mõttes, siis see koosneb käskude jadast, milles mõned käsud (nagu valikud ja kordused) võivad sisaldada omakorda käsujadasid. Programmi lugedes tunneme me harilikult huvi selliste suuremate struktuuride algus- ja lõpp-punktide vastu. Kujutage nüüd endale ette sadu ridasid programmi, mille kõik read algavad esimesest positsioonist. See on siis midagi sellist: { N ä i d e n10.3.1 } For i := 1 To N-1 For j := i To N If A(i) < A(j) Then
puhaslaius on suurem kui ¼ seina pikkusest või ava pind on suurem kui 1/10 selle seina pindalast, siis eeldatakse seina arvutuskõrguse määramisel, et ava ääres on seinal vaba serv. 3) Tühemike ja vagude mõju seina kandevõimele. a) Vertikaalsetest uuretest ja taanetest põhjustatud vertikaalkoormuse, põikjõu ja paindemomendi vastupanu vähenemisega võiks mitte arvestada, kui need uurded ja taanded on lubatud piirides (tabel 5.4), kusjuures taanete või uurete sügavuseks on arvestatud nende ehitamisaegne sügavus. Nende piiride ületamise korral tuleks vertikaalkoormuse, põikjõu või paindemomendi vastupanu kontrollida arvutustega. Kõiki uurdeid, mis on kaldu vertikaali suhtes vähem kui 5o , vaadeldakse vertikaalsetena. b) Horisontaal- ja kaldvagusid tuleks võimaluse korral vältida. Kui neid ei ole võimalik vältida, peaks need paigutama 1/8 korruse kõrgusse,vahelae peale või alla ja
...................99 Qbasic........................................................................................................99 KÜMNES TEEMA: Programmide vormistamine. ...............................................102 1. Milleks on vaja programme hästi vormistada?.........................................102 4 / 115 2. Identifikaatorite süstematiseerimine. .....................................................103 3. Taanete kasutamine.............................................................................104 ÜHETEISTKÜMNES TEEMA: programmi dokumenteerimine. kommentaarid....106 PROGRAMMI PROJEKTEERIMINE JA TESTIMINE..............................................106 1. Kellele ja milleks on vaja dokumentatsiooni?.......................................106 KAHETEISTKÜMNES TEEMA: Struktuur- ja objektorienteeritud programmeerimise põhimõtted ...............................................................
Omistamise lause. 3. Aritmeetiline ja loogiline avaldis. 4. Standardprotseduurid andmete sisestamiseks ja väljastamiseks. 5. Tingimuslause. Suunamislause. Valiklause. 6. Struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. 7. Määratud kordus. Eelkontrolliga kordus. Järelkontrolliga kordus. 8. Viitmuutuja. Arvuti mälu paindlik kasutamine. 9. Alamprogrammid. Protseduur ja funktsioon. 10. Programmide vormistamine. Identifikaatorite süstematiseerimine. Taanete kasutamine. 11. Programmi dokumenteerimine. Kommentaarid. Programmi projekteerimine. Programmi testimine. 12. Struktuurprogrammeerimise põhimõtted. Objektorienteeritud programmeerimise põhimõtted. Esimesel tasemel kasutatakse näidetes samaaegselt kolme programmeerimise keelt, milleks on Pascal, C ja Basic. Siinkohal tahaks rõhutada, et antud kursuse eesmärgiks ei ole mitte programmeerimiskeele täiuslik omandamine, vaid programmeerimise oskuse omandamine
annaabi.ee 
