5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis 13. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? 14. Kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente oskate nimetada 15. Gleistumise protsessi olemus, eelmtingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis 16
Mineraalühenditest anioonid, katioonid. Mulla konsentratsioon sõltub *Mulla vee sisaldusest. * Temperatuurist, *Süsihappegaasi sisaldusest bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks ? Optimaalne 20...30oC, aktiivseks tempiks loetakse +10 oC 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus ? 1.hapniku loovutamine 2. Vesiniku liitmine 3. Elektroni liitmine. Jahedas ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid. 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik ? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400..
Mineraalühenditest anioonid, katioonid. Mulla konsentratsioon sõltub *Mulla vee sisaldusest. * Temperatuurist, *Süsihappegaasi sisaldusest bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks ? Optimaalne 20...30oC, aktiivseks tempiks loetakse +10 oC 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus ? 1.hapniku loovutamine 2. Vesiniku liitmine 3. Elektroni liitmine. Jahedas ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid. 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik ? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400..
• tugevasti (alaliselt) liigniisked • ebastabiilne niiskusrežiim 41. Mulla õhk ja õhurežiim Kui sajab tõrjub vesi õhu välja. Kuival ajal on vastupidi vesi aurustub ja õhk tungib mulda. Mida poorsem muld, seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,03% CO2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus-taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. 42. Mulla soojusrežiim ja omadused 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega – seda suurem mulla neelamisvõime.
Milletõttu väheneb mulla õhus hapniku sisaldus. Aeratsiooni poolsus-kui palju mulla pooridest on täidetud õhuga. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Kõige nõudlikumateks kultuurideks õhustatuse suhtes on rühvel kultuurid nt. kartul. Kõige vähem nõudlikumad õhustatuse suhtes on kõrrelised nt. aasrebasesaba. Liigniisketes muldades on probleem õhu puudu jääk. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus- taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO-on vaja fotosünteesiks, kuid üleliigne raud on aga hukutavad taimedele Fe2O3-on meie muldades lahustamatu Gleistumine taandunud raua tekkimine
muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. 10 Õhk ja õhureziim Vesi ja õhk on vastanditeks. Kui sajab tõrjub vesi õhu välja. Kuival ajal on vastupidi vesi aurustub ja õhk tungib mulda. Mida boorsem muld seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,03% CO2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus-taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO Gleistumine taandunud raua tekkimine Mulla soojus omadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest. 1) Mulla soojusneelamis võime
annaabi.ee 
