Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas Landeswehr'i sõda algas 5. juunil 1919 Läti N õukogude Vabariik lakkas olemast 23. juunil tähistatakse võidupühana. Rahukõnelused Venemaa esimene ettepanek rahuläbirääkimisteks
1. detsembril alustas punaarmee ka Pihkvast edasitungi. Lõuna-Eesti vallutamine punaarmee poolt toimus peaaegu ilma lahinguteta. Siitpeale liikus punavägi edasi kokkuleppel sakslastega esimene ootas seni, kuni sakslased jõudsid eest ära evakueerida. Punaste polgu üks osa jõudis tungida Viljandi suunas kuni Hallisteni, kus selle edasitung peatati. Uue hooga rünnakule Sõjaõnn pöördub 1919. aasta jaanurikuu esimesel nädalal olid eesti väeosad saavutanud taandumiste maksimumi. Pideva taandumise käigus olid väeosadest lahkunud ebakindel kontingent ja järele olid jäänud kõrge moraaliga ja võitlustahtelised sõdurid. Kuigi väeosade koosseisud olid tublisti kahanenud, täitsid nad edukalt oma ülesanded. Ka vaenlase väeosade moraalne tase oli tublisti langenud. Puht venelastest koosnevad üksused olid kokku kuivanud, kuna paljud olid väeosadest ära jooksnud.
Vahetult enne Narva ründamist Punaarmee poolt olid esimesed eesti üksused asunud sakslaste käest positsioonide ülevõtmisele. 28. novembri varahommikul ründasid Eestile sõda kuulutamata Punaarmee 6. diviisi üksused Narvat uuesti. Toimus verine lahing, mille käigus purustati üks punane eesti kütipolk, kuid õhtuks olid eesti ja saksa väed sunnitud Narva siiski maha jätma. Toimunud lahingut võib pidada Vabadussõja alguseks. Narva lahinguga algas raske taandumiste ajajärk, 28. novembrist 1918 väiksemate vasturünnakutega 1919. aasta jaanuari alguseni. Taandumise tingis vastase arvuline ülekaal ja parem relvastus. 28. novembril oli Narva ja Peipsi järve vahel opereeriva Punaarmee üksustes 7 000 võitlejat 20 suurtüki ja 30 kuulipildujaga, lisaks veel soomusrong ja 2 soomusautot. Eesti poolt Narva suunda kaitsnud 1. diviisi koosseisus oli erinevatel andmetel 700 - 1100 meest, mõni kuulipilduja ja mitte ühtegi suurtükki*. Lisaks
avaselfi, ülemineku ja süvavee setteid. Ajastu alguses valitsesid väga muutlikud tingimused meri kord madaldus ja kord sügavnes. Alguses kui sügavnes tekkisid sügavaveelised merglid või mergelsavid, kui aga madaldus, asendusid merglid puhaste lubjakividega. Siluri ajastu keskel aeglustus Baltika mandri liikumine põhja, kuna ta põrkas kokku Laurentiaga. Sellest ajast peale hakkas meri lõplikult taanduma edela suunas. Mere taandumiste aegu tekkisid väga madala vee setendid, nagu Rootsiküla lademe laguunidolomiidid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste eurüpteriididde ja lõuatute kivistisi. Tuli ette ka mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri meie alalt täielikult. Siluri ladestus leidub palju kivistunud koralle, mida nim. biohermideks. Siluri ladestu lubjakivi ja dolomiiti
annaabi.ee 
