arvata, et väga palju selliseid ei olnud. Ebausaldusväärseiks peetud eestlased saadeti esialgu Põhja-Venemaal asuvatesse tööpataljonidesse, kus mõne kuuga suri neist ligi kolmandik raske töö ja nälja kätte. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud Punaarmee 22. territoriaalne laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 7000 eestlast, viidi juuli alguses Eestist välja (seejuures õnnestus Noormetsa hinnangul rohkem kui 1000 mehel Eestisse jääda) ja saadeti lahingusse Wehrmacht`i vastu. Taandumislahingutes sai mõnisada eestlast surma, kuid ligi 5000 meest läks sakslaste poole üle või langes nende kätte vangi. Detsembris 1941 hakati N. Liidus moodustama Eesti rahvusväeosi, kuhu koondati 27 000 meest, neist 90% eestlased, sh Venemaa eestlased. 8. Eesti laskurkorpus osales 1942/43. aasta vahetusel vihastes võitlustes Velikije Lukis sissepiiratud Saksa garnisoni ründamisel. Korpus kaotas hukkunute, haavatute ja üleläinutena ligi pool oma algkoosseisust ning saadeti tagalasse
Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Kuigi eestlaste osa korpuses aina vähenes, teenis seal Vene-Saksa sõja puhkedes 7000 eestlast. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis nad 1941. aasta juulis Venemaale. Kolm kuud väldanud taandumislahingutes, suri või sai haavata 2000 eestlast ja 4000 meest andis end sakslastele vangi. Seepeale viidi vähesed ülejäänud eestlased rindelt tagalasse. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte ja saadi mobiliseerida inimesi ainult Põhja-Eestist. Mobiliseeritavate eneste tahtest olenes vähe, kuigi leidus neidki, kes trotsisid korraldusi ja liitusid metsavendadega
Lubatagu arvata, et väga palju selliseid ei olnud. Ebausaldusväärseks peetud eestlased saadeti esialgu Põhja- Venemaale tööpataljonidesse, kus mõne kuuga suri neist ligi kolmandik raske töö ja nälja kätte. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud Punaarmee 22. territoriaalne laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 7000 eestlast, viidi juuli alguses Eestist välja (seejuures õnnestus Noormetsa hinnangul rohkem kui 1000 mehel Eestisse jääda) ja saadeti lahingusse Wehrmacht'i vastu. Taandumislahingutes sai mõnisada eestlast surma, kuid ligi 5000 meest läks sakslaste poole üle või langes nende kätte vangi. Detsembris 1941 hakati N Liidus moodustama Eesti rahvusväeosi, kuhu koondati 27 000 meest, neist 90% eestlased, sh Venemaa eestlased. 8. Eesti laskurkorpus osales 1942/43. aasta vahetusel vihastes võitlustes Velikije Lukis sissepiiratud Saksa garnisoni ründamisel. Korpus kaotas hukkunute, haavatute ja üleläinutena ligi pool oma algkoosseisust ning saadeti tagalasse. Korpuse
Soome vennasrahva mundrit võitlemiseks Nõukogude Liidu vastu. Narva pataljon: Vähestest inimestest, kes liitusid Eesti leegioniga tehti Narva pataljon. Pataljon paistis välja oma võitlusvõime ja tahtepoolest, kuid kandis ränki kaotusi. 1944 aasta Punaarmee jaanuaripealetung: 14. jaanuaril 1944 alustasid Leningradi, Volhovi ja 2. Balti rinde väed Leningradi ja Novgorodi all pealetungi ja murdsid Saksa kaitseliinid mimtes kohas läbi. Sakslased pidid taanduma ning järgnevates taandumislahingutes kandsid Saksa üksused tõsiseid kaotusi, kuid ei lasknud end ümber piirata ehk väe põhijõud säilis. Mitmetest Eesti pinnale taandunud Saksa üksustest olid kaotanud oma võitlusvõime. See tekitas tõsiseid kartusi ja sügavat muret kohaliku elanikkonna seas. Narva alla taandunud üksustest moodustati armeegrupp "Narva." Hitleri jaoks Eesti kaotamine oli välistamatu, see oli tähtis Saksamaale, sest Virumaal oli õlitoodang, mis oli vajalik kütuse jaoks. Üldmobilisatsioon: 30
annaabi.ee 
