aga ka 15 g päevas veel tervisele kahjulikku mõju avaldada. Seega võib tundlikkust NaCl suhtes pidada väga individuaalseks. Raud (Fe) on hemoglobiini koostises olevas heemis. Hemoglobiin aga on teatavasti peamine vere hapniku transportija. Rauavajadus 1 mg on iseenesest väike kogus, kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit sisaldama meestel 10 mg ja sünnitamiseas naistel 18 mg rauda ööpäevas. Raud imendub ainult ioonidena. Raua taandatud vorm imendub paremini, mistõttu taandajate, näiteks askorbiinhappe juuresolek parandab raua omastamist. Toidus on raud kahel kujul: heemi raud, mida leidub hemoglobiini ja müoglobiini sisaldavates toiduainetes (liha, maks, veretoidud) ja mitte-heemi raud, mis pärineb aed- ja teraviljadest. Mitte-heemi raud imendub halvasti. Imendumist takistab kiudaines sisalduv fütolüsiinhape. Seetõttu omastatakse kõrgema sordi nisujahutoodetest rauda paremini kui täisteratoodetest. Raua imendumist takistab ka tees leiduv tanniin
TD II seadus - Igas reaalses isoleeritud süsteemis kulgevad soojuslikud protsessid süsteemi entroopia kasvu suunas. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale kehale. entroopia ehk taandatud soojushulk. S=Q/T Termodünaamika III seadus: Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu.! ! Elu Maakeral, kogu fossiilkütuste põletamisel põhinev energeetika on võimalik vaid fotosünteesi poolt genereeritud hapendajate (O2) ja taandajate (CH2O) omavahelise redokspotentsiaalide erinevuse tõttu, sinna salvestatud vabaenergia tõttu – viimane ongi vaadeldav negentroopiana (korrastatusega – negatiivse entroopiaga) ja on toimunud ning toimub päikeseenergia salvestamise ja selle kasutamise arvel.! Fotosüntees on suurim redoksreaktsioon mis Maal tema ajaloo jooksul on toimunud. Alates evolutsiooni poolt fotosünteesi „leiutamisest“ on taandavate omadustega keskkonnast litosfääri
tees jne. Võivad põhjustada kasvaja teket katseloomade maksas, neerudes, kusepõies, maos, peensooles, pankreases ja hingamisteedes. Kuna neid toidule valmistamise käigus ei lisata, ei ole nende lubatud sisaldusel ka piiranguid. · Kantserogeneesi võib põhjustada ka nitritioon ise. · Nitroosamiinide teket on võimalik pidurdada askorbiinhappe, tsüsteiini, gallushappe, naatriumsulfiti jt. taandajate lisamisega · Nitraatide ja nitritite ADI väärtused on vastavalt 3,64 ja 0,135 mg/kg. · Kogu ööpäevasest nitraatide tarbimisest (10-150 mg inimese kohta) annavad lehttaimed 99%. · Lihale konserveerimisel iseloomuliku maitse ja värvi andmiseks, samuti rääsumise ja botulismi bakteri Clostridium botulinum'i spooride arengu vältimiseks lisatav nitraat annab <0,1 mg ööpäevas
pankreas ja hingamisteed. Nitroosamiinid konverteeritakse in vivo ebastabiilseteks hüdroksüalküül-ühenditeks, mis seejärel moodustavad DNA suhtes väga reaktiivse alküleeriva alküülkarbooniumiooni. Kuna nitroosamiine endid toidule valmistamise käigus ei lisata, ei ole nende lubatud sisaldusel ka piiranguid. · Nitroosamiinide teket on võimalik inhibeerida askorbiinhappe, tsüsteiini, gallushappe, tanniinide, naatriumsulfiti jt. taandajate lisamisega · Kantserogeneesi võib põhjustada ka nitritioon ise. 35. Toidu lisaainete toksilisus. Sahhariin, aspartaam, tartrasiin. Toksikoloogilised probleemid on seotud ka toidule tema erinevate omaduste parandamiseks lisatavate ainetega. Mitmeid, nagu keedusool ja mitmesugused vürtsid, on lisatud aastasadu. Lisaks aja proovi edukalt läbinutele tuleb pidevalt juurde uusi, mille füsioloogilised mõjud pole mitte alati piisavalt selged
annaabi.ee 
