Kui ta peaks kas või kordagi hirmu tundma , võib ta oma eluga seal samas hüvasti jätta . Julget ja vaprat hunt ei puutu . Ta peab panema leiva viilu noa otsa ja selle oma vasaku käega hundile ulatama . Kui ta kõige sellega hakkama saab on tütarlaps vaba ja needus murtud . Tüdrukul ei ole siin ilmas mitte kedagi , nagu ka teil nii et teist võib saada üks pere ja teil ei tule seda mitte kahetseda ." ,,Huvitav millist sulast tigu mõtleb " küsis eit taadilt , sest neil oli ju ometi talus kolm sulast . Kui nad teolt seda küsida tahtsid nägid nad maas ainult kuldset südame kujuga kaelakeed . ,,See ei olnud ju unenägu ?" Küsisin eit taadilt . Taat vastas ,,Ei , me peame seda kindlasti proovima ,sest kaotada pole ju midagi . " ,,Aga milline sulane" küsis eit uuesti . ,,Vaper ja julge " sõnas taat korrates teo sõnu . ,,Sel juhul mitte Jaan , ta on edev" mõtliskles taat . ,,ka mitte Juhan , ta on kerglane ja armastab keksida " ,,Ma arvan ,
Ta otsustas tagasi pöörduda. Reisist oli palju kasu, sest nüüd avastas Kp, et suurel maailam polegi otsa. Seitse aastat valitses meie maal õnnepõli. Olevip. Oli ehitanud kindlad kantsid. Ehitati palju uusi linnu. Keset kibedat tööd ilmusid randa järsku vaenlaste sõjalaevad. Kp. Kuuldes vaenlastest, ratsutas neile julgelt vastu. Vaenlasi tapeti armutult. Kp. Saatis sõjaväed peale suurt võitu koju. Põrgukatla juures sai Kp. Sarvik-taadilt rammuandja kellukese. Murueide tütred tekitasid magavatele sangaritele ilusaid unenägusid. Päikesetõusul virgus Kp ja tegi ettevalmistusi uueks põrgu minekuks. Sarvik saatis sissetungijatele vastu oma suured sõjaväed. Kp lõi Sarviku sõjaväed puruks. Kp purustas põrguväravad, ta nägi seal Linda varju, kes juhatas Kp-le kätte eluvedeliku. Sellest sai Kp. Uut jõudu. Sarviku eit kutsus Kp. Endale külaliseks, kuid Kp. Keeldus. Ka Sarviku
Küsis temalt kus kodukana/tedretütar on. Vastust ei tulnud. Kõndis edasi kuni tule vastut hõbedast kuju. Ka tema ei vastanud. Järgmisena tuli vastu kullast kuju, kellelt sama asja küsides vastas, et ta peaks minema rootmaale kanarbikule. Poeg kõndis edasi kuni tuli vastu kena neiu. Sama küsides vastas tema et ta pole näinud ja kutsus ta enda tallu. Kuid kaasa ei mindud. Teine vend rääkis kuidas ta kõndis mööda teed kuni vastu tuli saun. Küsis eidelt ja taadilt teed, kuid vastust ei tulnud. Järgmisena tuli vastu hunt kuid ka temast vastust ei tulnud. Tuli vastu suur kuusk, kus otsas kägu. Kägu vastas, et ta peaks minema läbi laane kaasiku keskel olevasse tallu. Vend läks edasi, kuni vastu tuli see sama talu, milles oli 4 noort neidu. Keegi neist ei teadnud kuhu kodukana läinud oli kuid ütles kust leida tüdrukut. Aga keskmine vand nagu vanemki ütles, et tema ei taha kosja. Ka kolmas vend ütles et tema otsingud on läinud tühja
Nüüd hakkas kalevipoeg talle vastu laulma. Kalevipoeg kutsus neiukest enda juurde ja andis mõista et nende vahel pole merd ega mingit taksitust koos olla. Ta ütles: "Siinap soojem armukaissu". Neiu tuligi kalevipojale lähemale. Nad hakkasid omavahel rääkima ning neiuke läks kalevipojale isegi kaissu. Kuid järsku hakkas neiuke kalevipoja kaisus appi hüüdma. Neiu magavad vanemad kuulsid seda kisa. Neiu isa läks asja kaema. Kui ta sinna jõudis ehmus ta kõvasti. Kalevipoeg küsis taadilt kartuseta, kas ehk eile õhtul hilja Soome tuuslar, tuuletarka, Virust tullest saarest mööda oli sõudnud? Saare taat aga polnud tuuslarit juba ammu näinud. Nüüd küsis saare taat kalevipojalt kus ta pärit on ja kes on ta vanemad. Kalevipoeg vastas et ta on Virust pärit, ning ta ema on lesk Linda ning isa Kalev. Saare piiga kohkus kalevipoja vastuse peale ning läks kaldale ligemale, järsu serva peale ning libises merre
pähe! Ema hoiatab poega mõõga eest: veri ihkab vere palka! Kodus pajatavad vennad oma reisilugusid. Vanem vend rändas mööda ilma, kohtas teel tinast, vasest ja hõbedast neidusid, kes ei saanud suudki maigutada, alles kulne neiu ütles, et ema jälgi tuleb küsida lihase neiu käest. Leidiski neiu, kes teda kosilaseks kutsus, aga ema jälgedele juhatust anda ei osanud. Vanem vend ei ole aga kosjaskäija, tema otsib ema jägi. Kaskmine vend otsist vastust sauna eidelt-taadilt, hundipojalt, karult ja käolt. Kägugi soovitab küsida neidudelt. Ka taluneiud ei mõista aidata, küll aga kutsuvad kosilaseks. Keskmine vend ei taha naist, vaid on ametis ema otsimisega. Nooremgi vend rääkis oma teekonnast, saarepiigast ja sepa pojast aga vaikis. Tunnistati, et ema saatus on neil ikka teadmata. On tulnud aeg liisku heita, kellest saab maa valitseja. Noorem poeg läheb õhtul isa hauale. Isa lubab tema käike valvata ja õhutab kurje tegusid heaga parandama. 8
Ta otsustas tagasi pöörduda. Reisist oli palju kasu, sest nüüd avastas Kp, et suurel maailam polegi otsa. Seitse aastat valitses meie maal õnnepõli. Olevip. Oli ehitanud kindlad kantsid. Ehitati palju uusi linnu. Keset kibedat tööd ilmusid randa järsku vaenlaste sõjalaevad. Kp. Kuuldes vaenlastest, ratsutas neile julgelt vastu. Vaenlasi tapeti armutult. Kp. Saatis sõjaväed peale suurt võitu koju. Põrgukatla juures sai Kp. Sarvik-taadilt rammuandja kellukese. Murueide tütred tekitasid magavatele sangaritele ilusaid unenägusid. Päikesetõusul virgus Kp ja tegi ettevalmistusi uueks põrgu minekuks. Sarvik saatis sissetungijatele vastu oma suured sõjaväed. Kp lõi Sarviku sõjaväed puruks. Kp purustas põrguväravad, ta nägi seal Linda varju, kes juhatas Kp-le kätte eluvedeliku. Sellest sai Kp. Uut jõudu. Sarviku eit kutsus Kp. Endale külaliseks, kuid Kp. Keeldus
Ei kestnud kaua, kui mulle selgus, et need valelikud polnud mingid kuningad ega hertsogid, vaid päris vilet- 336 sad tüssajad ja petised. Kuid ma ei öelnud midagi ega lasknud midagi märgata, vaid pidasin kõik enda teada. See on kõige parem, sest nii ei teki tülisid ega tule segadusi. Kui nad tahtsid, et me nimetaksime neid kunigateks ja hertsogiteks -- mul polnud midagi selle vastu, kuni rahu majas oli. Jimile ei tarvitsenud seda öelda; ja ma ei öelnudki. Kui ma oma taadilt midagi muud polnud õppinud -- seda ometi olin õppinud, et temasuguste inimestega saab kõige paremini hakkama, kui lasta nad omapead talitada. 20. PEATÜKK Nad küsisid meilt õige palju; tahtsid teada, miks me oma parve ikka niiviisi kinni katame ja miks päeval paigal oleme, selle asemel et sõita. Kas Jim oli põgenenud neeger? Ma ütlesin: «Jumal hoidku, kas põgenenud neeger sõidaks lõuna poole?» Ei, nad arvasid, et ei sõidaks. Pidin asja kuidagi seletama; ütlesin siis:
annaabi.ee 
