interaktsioonide kaudu Üks põhilisi tunnuseid on faagi laikude morfoloogia Faag nakatab tardsöötmele külvatud baktereid ja lüüsib need – tekivad rakuvabad laigud (plaagud) Laigud võivad olla erineva suurusega, servadega (säbrulised või ühtlased), läbipaistvusega (selged või hägused) Bakteriofaagide fenotüüp Faagilaikude morfoloogia: Metsiktüüpi faag T2r+ – väikesed säbrulised laigud T2 kiirelt rakke lüüsiv mutant T2r – suured teravaäärelised laigud Faagi peremeesring: Metsiktüüpi faagid nakatavad E. coli tüve B Metsiktüüpi T2 (T2h+) ei nakata B tüve mutanti B/2 : B + B/2 segu puhul on laigud hägusad T2 mutant h (T2h) nakatab tüvesid B ja B/2: B + B/2 segu puhul on laigud läbipaistvad Metsiktüüpi faag T2r+ – väikesed säbrulised laigud
maitseaistingut: magus, kibe, soolane, hapu ja umami maitse. Maitseaistinguid võib olla veel ning erinevatel loomaliikidel võivad esineda väga erinevad maitseaistingud. Näiteks lülijalgsed võivad maitsemeele abil detekteerida ka rasvu, vett ja lahustunud süsihappegaasi. Maitseretseptorid detekteerivad maitsestiimuleid tänu retseptorvalkudele. Näiteks imetajad detekteerivad magusaid ja kibedaid aineid läbi G-valgu perekonda kuuluvate T1R, T2R perekonna geenide. Hapusid stiimuleid ja soolsust detekteeritakse aga tänu erinevate ioonkanalite. Kompimine Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k. touch, tactition või somatosensation) on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust ja mehaanilisi omadusi[9]. Sarnaselt kuulmisele eeldab kompimismeel mehhaaniliste stiimulit detekteerimist ning arvatakse seeläbi mehhanosensatsiooni alla. Mitteklassikalised meeled
so isohoorse protsessi põhivõrrand. Olekuparameetrite vaheline seos isohoorses protsessis. s2-s1=cvln(p2/p1)=cvln(T2/T1), (entroopia). p T q=∆u+l, l=0 v s 2) Isobaarne protsess on protsess, mis toimub püsival rõhul. (p=const ja p=0).Ideaalgaaside korral järeldub võrranditest v1p1=T1R, v2p2=T2R, et v2/v1=T2/T1 Gay-Lussaci võrrand. Siin termodünaamilises süsteemis tehnilist tööd ei tehta ning termodün. keha üleminekuks olekust 1 olekusse2 vajalik soojushulk q=cp(t2-t1). Seega on isobaarilises td protsessis keha poolt juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis esineva entalpia muutusega. Joonis: p T v s 3) Isotermiline protsess
fall backon = (tr)turn to sb/sthfor f a l l i n t o = ' 1 )( t r )b e d i v i d e di n t o h e l pw h e no t h e rp l a n sh a v ef a j l e d ( c a t e g o r i e s )(;t2r )b e g i ne; n t e rd s r a i e fall behindwith = (tr)failto keepup f a l l o n = t ) ( t r )a t t a c k ;2 ) ( t r )e a r with hungrily
fall backon = (tr)turn to sb/sthfor f a l l i n t o = ' 1 )( t r )b e d i v i d e di n t o h e l pw h e no t h e rp l a n sh a v ef a j l e d ( c a t e g o r i e s )(;t2r )b e g i ne; n t e rd s r a i e fall behindwith = (tr)failto keepup f a l l o n = t ) ( t r )a t t a c k ;2 ) ( t r )e a r with hungrily
fall backon = (tr)turn to sb/sthfor f a l l i n t o = ' 1 )( t r )b e d i v i d e di n t o h e l pw h e no t h e rp l a n sh a v ef a j l e d ( c a t e g o r i e s )(;t2r )b e g i ne; n t e rd s r a i e fall behindwith = (tr)failto keepup f a l l o n = t ) ( t r )a t t a c k ;2 ) ( t r )e a r with hungrily
fall backon = (tr)turn to sb/sthfor f a l l i n t o = ' 1 )( t r )b e d i v i d e di n t o h e l pw h e no t h e rp l a n sh a v ef a j l e d ( c a t e g o r i e s )(;t2r )b e g i ne; n t e rd s r a i e fall behindwith = (tr)failto keepup f a l l o n = t ) ( t r )a t t a c k ;2 ) ( t r )e a r with hungrily
annaabi.ee 
