toomisel on gaasi töö negatiivne A2=kmdnl. Ringprotsessis tehakse kogutöö A=A1A2, mille suurust kujutab graafikute vaheline pindala Soojusmasin saab töö käigus soojendilt soojushulga Q1 ja annab ära soojusjahutile soojushulga Q2 tehtud töö A=Q1Q2 Soojusmasina kasuteguriks nim soojusmasina poolt tehtud töö ja soojendilt võetud soojushulga suhet =A/Q1 Soojusmasina maksimaalse kasuteguri valemi tuletas prantsuse inseneer Carnot 1824 ideaalse gaasiga töötava masina kohta m=(T1T2)/T1 Carnot tõestas, et reaalsete masinate kasut ei saa olla ideaalse masina kasut suurem Soojusmasin on seda efektiivsem, mida kõrgem on T1 ja mida madalam on T2 TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP. ENTROOPIA TDI soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale kehale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mittekorrastatule Loodus püüab üle minna vähem tõenäolisemale olekule N: kuuma ja külma vee segamisel on tulemuseks leige vesi
Ülesanne on simuleerida Simulinkis järgnevate parameetritega võnkeprotsesse: a) k=1; T1=2,5; T2=0,15 b) k=1; T1=0,7;T2=3 c) k=3; T1=2,5; T2=0,15 d) k=5; T1=0,7;T2=3 Ülesande lahendamiseks on koostatud järgnev mudel. Ühikhüppe signaal antakse nelja ülekandefunktsiooni sisenditeks. Igal ülekandefunktsioonil on ülesandes antud parameetrid. k W ( p) T1T2 p T2 p 1 2 T 22 −4 ∙ T 1 ∙T 2 ≥0 T2 ≥ 4 ∙ T1 5 1 valjund1 0.375s2 +0.15s+1 To Workspace2 Step Transfer Fcn
Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga q1. Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt, kusjuures temperatuur langeb. Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab ära q2 jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' tsükli kasutegur =(T1T2)/T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. 26)Termodünaamika II seadus.Entroopia Entroopia kasvuga kaasneb süsteemi siseenergia kasv, süsteemi paisumine viib aga siseenergia kahanemisele. dU=TdSpdV Kogu soojust pole kunagi võimalik muuta täielikult tööks. Clausius: Soojus ei saa iseeneslikult minna külmemalt kehalt soojemale. Thomson: Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul olla konstantne).
Mõned olulised tuletatud ühikud Nimetus Dimensioon Määrav võrrand Ühik Pindala, S l2 S = l1l2 m2 Ruumala, V l3 V = l1l2l3 m3 Kiirus, v lt-1 v = l/t m/s Kiirendus, a (g) lt-2 a = l/t1t2 m/s2 Jõud (raskusjõud), F mlt-2 F = ma (mg) N njuuton Rõhk, P ml-1t-2 P = F/S Pa paskal Tihedus,1) ml-3 = m/V kg/m3 Erikaal,f ml-2t-2 f = F/V N/m3
määratakse järgnevalt: c = dq / dT (47) Tõeliseks erisoojuseks nimetatakse lõpmatult väikese soojushulga suhet lõpmatult väikesesse temperatuurimuutusesse. Mistahes protsessi soojushulka määratakse tõelise erisoojuse integreerimisel. Keskmiseks erisoojuseks nimetatakse termodünaamilise protsessi kogu soojushulga suhet temperatuurimuutusesse. Cksk T1T2 = q (T2 T1) (48) Keskmine erisoojus ei ole määratletud mingil temperatuuril, vaid ta määratletakse temperatuuride vahe (intervalli) suhtes T1-st T2-ni ja sümboolselt tähistatakse CkskT1T2 . Sellisel viisil saame leida mistahes erisoojust (massiühikule, kilomoolile, mahuühikule). Soojushulk leitakse keskmist erisoojust kasutades järgmiselt: q = CkskT1T2 (T2 T1) (49)
M M UC UC a. b. I, U IL t t0 t1t2 UC t t3 c. Joonis 1.15 32 VT2. Antud ajavahemiku vältel laadub kondensaator vastassuunalise polaarsusega pingega ning see protsess kordub jälle.
annaabi.ee 
