Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liisa Rudnitski K-10A Loodusliikumine, töövõimlemine, tervis ja liikumine Juhendaja: Reet Parind Pärnu 2011 Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi - eskalaatori.
15. päev – 1-nõelaline tavamasin – Õlgade ühendamine, voldi õmblemine (194 tk). 16. päev – 1-nõelaline tavamasin – Õlgade ühendamine, voldi õmblemine (10 tk). Naiste topp: kahekordne volt ülal ja sissevõte õmblemine (137 tk). 17. päev – 1-nõelaline tavamasin – Naiste topp: kahekordne volt ülal ja sissevõte õmblemine (107 tk). Voltide õmblemine (12 tk). 18. päev – 1-nõelaline tavamasin – Voltide õmblemine (26 tk). 19. päev – töövõimlemine, osavusharjutused näppudele. 20. päev – 1-nõelaline tavamasin – Voltide õmblemine (8 tk). Voltide aurutamine kleidi allääres (121 tk). 21. päev – 1-nõelaline kandimasin – rullkandi õmblemine kaelakaarele, sildi lisamine – harjutus. 22. päev – 1-nõelaline kandimasin – rullkandi õmblemine käeaugukaarde – harjutus. Rullkandi õmblemine seljadetaili kaelakaarele (146 tk). Seljaosa kaelakaare kandi
AJALOOUURIMIS MEETODID · Rekonstrueerimine-endise kuju taastamine · Tüpologiseerimine-koondamine ühesuguse tüübi alla N: olümpiamängud · Perjodiseerimine-perjooditi liigitamine · Intuitiivne interpreteerimine-vaistlik tõlgendamine, seletamine, loovalt esitamine. KEHAKULTUUR Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. · Palestra-algselt maadlusväljak, hiljem sportimiskoht · Palestrika-sõjalisrakendusega harjutused GÜMNASTIKA(alasti) a. jooksud, hüpped,heited,visked, b. maadlus, rusikavõitlus, pankration, c. viievõitlus:stadiotromos, kaugushüpe, kettaheide, ujumine, sõudmine d
1980. aastatel toimus naisvõimlemise kandepinna plahvatuslik laienemine. Selgepiiriliselt kujunesid välja erinevad tegutsemisvaldkonnad tervisevõimlemisena naisvõimlemist harrastavad rühmad ja valikrühmad, kelle eesmärgiks olid esinemine ja võistlemine. Kui 1970. aastate naisvõimlemises olid tähelepanu keskmes rühmade võistlemine, siis 1980. aastatel hakkasid ilmnema olulised muutused nii treeningtöö sisus kui võimlemise vormis. Töövõimlemine samastus naisvõimlemistega. Masskavadega esinemised kandusid laulupidudele. 1990. aastate ja sajandivahetuse spordielu suur reorganiseerimine muutis järjekordselt naisvõimlemise seni kehtinud organisatsiooni ja ürituste süsteemi, ka sisu muutus seoses rühmvõimlemise kui võistlusvormi kiire arenemisega. Organisatsiooniliste ümberkorralduste rida lõppes 1995. aastal Eesti Võimlemisliidu moodustamisega. Naisvõimlemine on läbi aja teinud läbi uskumatuid muutusi
AJALOOUURIMIS MEETODID Rekonstrueerimine-endise kuju taastamine Tüpologiseerimine-koondamine ühesuguse tüübi alla N: olümpiamängud Perjodiseerimine-perjooditi liigitamine Intuitiivne interpreteerimine-vaistlik tõlgendamine, seletamine, loovalt esitamine. KEHAKULTUUR Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut . Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Palestra-algselt maadlusväljak, hiljem sportimiskoht Palestrika-sõjalisrakendusega harjutused GÜMNASTIKA(alasti) a. jooksud, hüpped,heited,visked, b. maadlus, rusikavõitlus, pankration, c. viievõitlus:stadiotromos, kaugushüpe, kettaheide, ujumine, sõudmine
purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. 3 Mis on kehakultuur Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on eristuse aluseks võistluse tähtsustamine; võistlus on spordis oluline, kehakultuuris aga üldiselt mitte. Sport keskendub väliselt mõõdetavale ja võrreldavale saavutusele, kehakultuur aga tervisele ja heale enesetundele liikumisest. 4
annaabi.ee 
