loosungit: „Ei mingit toetust AV-le!“ ja „Kogu võim Nõukogudele!“. Tuleb teravdada olukorda riigis selleks, et rahulolematus rahva seas sunniks AV-d tagasi astuma, võim läheks Nõukogude kätte, seal peavad juhtpos-le tõusma enamlased. Nõuti kohest sõja lõpetamist, kogu maa ühiskonnastamist. Tuleb luua kollektiivseid põllumaj ettevõtteid, mis ühiskonnastatud maad hakkaksid harima, suurte tööstusettevõtete üle tuleb sisse seada tööliskontroll, töölised ise juhiksid tootmist. Kommertspangandus tuleb likvideerida, pangasüsteem allutada ühtsele riigipangale. Kõigi Vm-d puudutavate eesmärkide kõrval püstitati ülemaailmne kommuniste puudutav eesmärk: kõik maailma kommunistlikud parteid kavatseti koondada kolmandasse kommunistlikku internatsionaali. Aprilliteesid põhjustasid esialgu arusaamatust, mittemõistmist, süüdistusi selles, et enamlikud juhid on kaugenenud Vm
oli korra taastamine läänemaal ning nad tulid toime. Kõrgemad Venemaa sõjaväe juhid otsustasid ära võtta kõik toiduvarud ja karjaloomad, rahvas oli 2 kuud ilma toiduta ning neid ei huvitatud, mis juhtub Eesti rahvaga. Enamlik oktoobripööre: enamluse tugevnemine, ettevalmistused riigipöördeks; võimu ülevõtmine Tallinnas; valitsemisasutused; Punakaart; revolutsioonilised tribunalid; poliitilised piirangud, lindpriiuse dekreet; majandusreformid natsionaliseerimine, tööliskontroll, mõisate ülevõtmine: Oktoobripööre ettevalmistused: Enamlaste populaarsus tõusis. Juuli ja augustis oli peetud Peterburgis illegaalne enamalste partei VI kongress. Rääkisid alguses võimuhaaramisest rahumeelsel teel, kuid nüüd VI kongressil otsustati ametlikult tuleb panustada relvastatud riigipöördeks. Moodustati ustavatest töölistest relvasalgu "Punakaart" ning meelitada sõjaväe osi enda võimu alla. Oli väljatöödatud võimuhaaramise plaan
ajakirjanduses keelati kõigis ajalehtedes tasuliste kuulutuste avaldamine, mis oli ajalehtede põhiliseks tuluallikaks. Algasid ka poliitiliste vastaste arreteerimised. lindpriiuse dekreet; Jaanuaris kuulutati kõik baltisakslased lindpriideks. Tegelikult arreteeriti ka juhtivaid eesti rahvuslasi. Kokku jõuti vahistada ca 500 baltisakslast ja üle 200 rahvuslase. majandusreformid – natsionaliseerimine, tööliskontroll, mõisate ülevõtmine. Majandusreformidest anti välja dekreet, mis kuulutas kõik rahaasutused riigistatuks. Väiksemad kommertspangad pandi lihtsalt kinni. See muutis olukorra rahanduses pm kontrollimatuks. Natsionaliseerituks kuulutati ka suuremad tööstusettevõttete varad võeti neilt ära, minema aeti kõrgemalt tasustatud tegelased. Enamik suurtest ettevõtetest jäi seisma. Loodi ettevõtete otsa tööliste salgad, kes oleks pidanud ettevõtet juhatama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
