p ≡ p ∨ p; p ≡ p & p. Simp – Simplification (lihtsustamine) p & q ⊢ p; p & q ⊢ q. Taut – Tautology (tautoloogia, liiasuse reegel) p ≡ p ∨ p; p ≡ p & p. Trans – Transposition (implikatsiooni ümberpööramine) p → q ≡ ¬q → ¬p. UG – Universal Generalization (üldisuskvantori lisamine) p{x/v} ⊢ ∀x p. UI – Universal Instantiation (üldisuskvantori eemaldamine) ∀x p ⊢ p{x/c}. 14 9.2. TÕESUSPUU Tänapäeval kasutatakse väga sageli tuletamiseks tõesuspuu meetodit, mis paljude autorite arvates on loomuliku tuletamise meetodist märksa selgem ja efektiivsem. Tõesuspuud on populaarsed ka seetõttu, et nende kasutamist on lihtne programmeerida. Tõesuspuu abil kontrollitakse, kas saab olla nii, et arutluse eeldused on tõesed, aga järeldus on väär. Kui see nii on, siis ei saa arutlus olla kehtiv. Arutluse eeldused ja lõppjäreldus moodustavad lausete hulga ehk väidetesüsteemi. Tuletame meelde, et väidetesüsteem (lausete hulk) on
p p p; p p & p. Trans Transposition (implikatsiooni ümberpööramine) p q ¬q ¬p. UG Universal Generalization (üldisuskvantori lisamine) p{x/v} x p. UI Universal Instantiation (üldisuskvantori eemaldamine) x p p{x/c}. 14 9.2. TÕESUSPUU Tänapäeval kasutatakse väga sageli tuletamiseks tõesuspuu meetodit, mis paljude autorite arvates on loomuliku tuletamise meetodist märksa selgem ja efektiivsem. Tõesuspuud on populaarsed ka seetõttu, et nende kasutamist on lihtne programmeerida. Tõesuspuu abil kontrollitakse, kas saab olla nii, et arutluse eeldused on tõesed, aga järeldus on väär. Kui see nii on, siis ei saa arutlus olla kehtiv. Arutluse eeldused ja lõppjäreldus moodustavad lausete hulga ehk väidetesüsteemi. Tuletame meelde, et väidetesüsteem (lausete hulk) on
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loog...
annaabi.ee 
