Pehme osa värvpinna pesuks ja karedam osa raskesti eemaldatava mustuse eemaldamiseks. · Kuivatusspaatel kuivatab auto pinnad õrnalt ja kriimustamata. 2. Miks autot pesta? Autot tuleb pesta, et see näeks ilus välja. Auto reguraalne pesemine aitab vähendada roostetamise ohtu ja kaitseb auto pinda ilmastiku kahjustuste eest. Auto reguraalsel pesemisel ei määrdu auto nii kergelt kui muidu. Talvisel ajal tuleks autot pesta 1-2x nädalas, et vähendada tänavasoola mõjutusi auto metallpindadele. Muul ajal tuleks autot pesta nii tihti, et ei peaks seda mustuse pärast häbenema. Kõige parem on autot pesta käsipesulas, sest käsipesulas pestakse kõik pinnad auto alumised servad, rattad/veljed ja uksevahed ning käsitsi pesemisel pole ohtu, et auto värvpind saab kriimustada. Käsipesulas eemaldatakse ka pigiplekid ja kuivatatakse auto korralikult. Välditakse ka uste ja lukkude jäätumist määrete abil.
Kaarlimõisa 2008 Sissejuhatus Milleks üldse autot pesta? * Regulaarne auto pesemine ja vahatamine vähendab roostetamise ohtu ja kaitseb auto pindasid ilmastiku kahjustuste eest * Regulaarsel pesemisel ei määrdu auto uuesti nii kiirest * Reklaamkleebistega auto puhtus väljendab ka ettevõtte hoolikust ja korrektsust * Hoolitsetud auto on ilusam ja endal tuju rõõmsam Millal autot pesta? * Talvel vähemalt 1-2x nädalas, vähendamaks tänavasoola mõjusid auto metallpindadele * Muul ajal pese autot nii tihti, et ei peaks musta autot häbenema 2 Miks pesta autot just käsipesulas? * Käsipesulas pestakse autol kõik pinnad - alumised servad, rattad/veljed, kuivatatakse uksevahed jne * Käsipesu võimaldab pesul keskenduda probleemsematele kohtadele * Pehme svammiga pesemine ei kriimusta auto värvkatet
puhastamisel, kütuseanumate kontrollimisel, kasutatakse II -Kasutada kummikindaid. Esineb vähemal määral kütteaurusid ja lõhna, Madal (1) kätehooldusvahendeid mis hajuvad ümbritsevas keskkonnas kiiresti. Libeduse tõrjeks kasutatakse graniitliiva ja tänavasoola, seda tehalse kinnastega ja kokkupuude on minimaalne. Tabel 1. Järg 1. 2. 3. 4. 5. 3. Bioloogilised ohutegurid -Vajadusel vaktsineerida
2. KASVUPINNASTE KEEMILISED OMADUSED Kasvupinnaste keemiliste omaduste all peetakse silmas konkreetse pinnase toitainetesisaldust ja toitainete omavahelist bilanssi, pinnase reaktsiooni jms. Üheks kasvupinnase karakteristikuks on ka vees lahustuvate soolade sisaldus, mida määratakse kaudselt, võttes aluseks mullalahuse kui elektrolüüdi elektrijuhtivuse. Vees lahustunud soolade liigne sisaldus võib tulla üleväetamisest vees lahustuvate väetistega, aga ka tänavasoola liigsest või ebaõigest kasutamisest. Omistades tähtsust kasvupinnase keemilistele omadustele, võib öelda, et nad on kergemini mõjutatavad kui füüsikalised omadused; teiselt poolt sõltuvad nad füüsikalistest omadustest. Kasvupinnaste hooldustöödest suure osa moodustavadki väetamine ja lupjamine, mille eesmärgiks on toiteelementide hulga ja vahekordade ning reaktsiooni reguleerimine. 2.1. Taimetoiteelementide ja -toitainete mõiste
annaabi.ee 
