24. Sünkroonmasinal olevat induktorit toidetakse vahelduvvooluga. Soojuselektrijaamades kasutatakse suurte kiirekäiguliste sünkroongeneraatorite rootorid on peitpoolustega. Magnetvootihedus sünkmasina rootori pooluse pinnal muutub siinusseaduse järgi ja on pooluse keskel suurim. Sünkroonmasina töötamisel staatorivälja põhjapooluse vastas teisel pool õhupilu on rootoril põhjapoolus. Mis toimub sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitlusest mootoritalitlusse? Muutub momendi suund; rootori poolus läheb pöörlemisel staatori poolusest veidi ette. Asünkroonmasina rootoril on kontaktrõngad kui tegemist on faasirootori masinaga. Pidurdatud rootoriga asünkroonmootor on analoogiline sekundaarpoolelt lühistatud trafole. Ideaalsel tühijooksul olev asünkroonmootor pöörleb sünkroonkiirusel koos staatoriväljaga; on analoogiline tühijooksul olevale trafole ja tema rootorimähises puudub vool.
elektrilise võimsusega P, s.t. Pam = P Võimsus Pam ei sõltu koormusnurgast ja on joonisel hrisontaalne sirgjoon. Kui =90º, siis generaator arendab max võimalikku aktiivvõimsust Pm ja kriitiline. Sünkroonmasina vektordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroonmasina (generaatori) faasordiagrammid erinevates tööreziimides a, b töötamine reaktiivvõimsuste kompensaatorina (induktiivne, mahtuvuslik) c - töötamine generaatorina (kui on suurem kui 0, siis on SM generaatorreziimis) d töötamine mootorina nurk nurk EMJ (elektromotoorjõud) ja pinge vahel. nurk nurk voolu ja pinge vahel nurk nurk EMJ ja voolu vahel E elektromotoorjõud U- pinge I vool xd sünkroonmasina mähise takistus
t ilma ergutuseks kasutatavate püsi- või elektromagnetiteta. Sel juhul on tegemist nn reaktiivse sünkroonmootoriga ehk reluktantsmootoriga (reluctance motor), mille töö põhineb õhupilu magnetilise takistuse (e. reluktantsi) muutumisel sõltuvalt rootori asendist. Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalitluses. Seepärast on omaette probleemiks sünkroonmootori käivitamine otsevõrkulülituse puhul, milleks kasutatakse asünkroonkäivitusmähist. Sünkroonmasina kiiruse reguleerimine toimub samuti nagu asünkroonmasina puhul toitepinge sageduse reguleerimisega.
Püsimagnetite kasutamine teeb aga keerukamaks generaatori emj. reguleerimise Konstruktsioon Aeglased hüdroturbiinid (n = 60 ... 500 p/min) ehitatakse reeglina vertikaalse võlliga 4 Suure pöörlemiskiirusega (kuni n = 3000 p/min) auruturbiinide ja diiselgeneraatorite korral kasutatakse horisontaalset võlli Staator on sünkroonmasina seisvaks osaks Koosneb kerest (1) ja südamikust (2), mille uuretes asub mähis Väikese võimsusega masina kere valatud malmist või terasest Keskmistel ja suurtel masinatel kere keevitatakse ja on lahtivõetav Staatori südamik koostatakse stantsitud elektrotehnilisest terasest (0,35 ... 0,5 mm) Südamiku plekkides on täisnurksed lahtised või poolkinnised uurded mähise paigaldamiseks. Staatorimähis kujundatakse sektsioonidena ja
Eksamispikri sisukord Lisainfo materjali kasutamise kohta 12 suuruses kirjas on tähtis info, väiksemas kirjas lisa info. Mõndadest asjadest on kirjutatud kahte moodi (1-lühidalt ja 2- täpsemalt) Trafo töötamise põhimõte pingestades trafo primaarmähise tekib selles vool, millega kaasneb magnetväli kui pinge on vahelduv, siis vool ja magnetväli on vahelduvad. Vahelduv d magnetvoog indutseerib primaar ja sekundaarmähises elektromoroorjõu. e1 = -w1 dt d e2 = -w2 d elektromotoorjõud on suurem mähises, mille keerdude arv on suurem. Trafodel on pööratavuse omadus, mis seisneb selles, et sama trafot saab kasutada kõrg ja madalpinge trafona. Trafo konsttruksioon Trafo nimivõimsus kiloamprites, liinipinged, liinivoolud, s...
Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole [4]. Joonis 4.2. Sünkroonmootori ehitus, väljepoolustega (vasakul) ja peitepoolustega (paremal) [4]. Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalitluses. Seepärast on omaette problee- miks sünkroonmootori käivitamine otsevõrkulülituse puhul, milleks kasutatakse asünkroon- käivitusmähist. Sünkroonmasina kiiruse reguleerimine toimub samuti nagu asünkroonmasina puhul toitepinge sageduse reguleerimine (vt. Joonis 4.3). 1 f = var 2 Käivitusmähise momenditunnusjoon 0 Tst Tn Tm T Joonis 4.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
