b) internetipank, telefonipank c)sularahaautomaadid d) krediitkaardid VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD Majanduses tegutseb suur hulk ettevõtteid ja muid instutsioone ning üksikisikuid. Igaühel on oma eelarve.Ühtedel on raha rohkem kui nad kulutavad , neid kutsutakse säästjateks. Teistel on kulutused suuremad kui laekumised, neid kutsutakse laenajateks. Seega saaksid säästjad aidata laenajaid oma ideede elluviimisel. Oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist ettevõtete tegevuses, kellel on vaja lisaraha. Seda ülesannet täidab finantsturg ehk väärtpaberiturg. Finantsturg jaguneb: a) rahaturg- kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni 1 aasta
Mis üldse kujutab endast väärtpaberiturg ja milliste väärtpaberitega erinevatel turgudel kaubeldakse. Veel kirjutan aktsiate müügist börsil, kes börsil tegutsevad ja mis eesmärgil. 1. 1. FINANTSTURU TEKKIMINE JA FUNKTSIOONID Majanduses tegutseb väga suur hulk ettevõtteid, eraisikuid ja muid instituitsioone. Igalühel neist on oma eelarve, milles on tulud ja kulud aga ühel hetkel on ühtedel raha rohkem kui nad kulutavad- neid kutsutakse säästjateks ja teistel raha vähem kui kulutavad- neid kutsutakse laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma
Vastupidiselt investeerimisele sõltub nõudlus töö ja materjalide järele põhiliselt jooksvast tootmis- ja müügimahust. Investeeringud on sõltumatu iseloom ilmneb ka nende võrdlemisel RKT-ga. Investeeringute dünaamika on palju ebapüsivam kui RKT liikumine ning otsene seos investeeringute ja reaalse RKT vahel puudub. Investeeringute aluseks on säästud. Reeglina ei saa ühiskond rohkem investeerida kui ta on säästnud. Säästjateks ja investeerijateks on sageli erinevad majandusagendid, kes lähtuvad erinevatest motiividest. Küsimusele, kas ühiskonna kogusääst ja koguinvesteering on võrdsed, vastavad majandusteooriad erinevalt. Klassikaline koolkond vastab sellele jaatavalt. Nad käsitlevad säästude ja laenuprotsendi suhet võrdelisena. Laenuprotsendi tõus stimuleerib rohkem säästma, kuna tõotab suuremat tulu tulevikus. Keynsistid seevastu
annaabi.ee 
