verstehen. Sõnades ei suuda seda saladust väljendada, vaid sümbolites Von Interesse sind Tröume, Vorstellungen, Spiritualität. Surnutega rääkimine. Elukutse meedium, kes võttis ühenduse taevaga. Asja konks oli see, et surnu rääkis sümbolite keeles, meedium pidi ära tõlkima sümbolid. Sümbolid tulid sajandivahetuse spirituaalkultuurist. Briti kirjanduses on eriti palju, Zweigil ka, saksa kirjanduses vähem. Manifest des Symbolismus (see on ka üks tüvitekst) (Jean Moreas, 1886) alles, was man darstellt, soll ein ideal symbolisieren. Sümbolid, mis kujutasid salapärast, meile nähtamatut maailma. Steigerung der Muskalität der Sprache. Realität und Imagination alle Objekte haben eine symbolische Bedeutung, die rale Welt soll die ideale widerspiegeln. Gustav Klimt: leben und Tod, 1916. Värvisümboolika nt lilla valitseja värv seal surma tekil.
tegurite erineva hindamisega, ehk üldisemalt rääkides sellega, kas ajaloo liikumapaneva jõuna nähakse üldisi tingimusi või üksikuid kangelasi.” • Kultuuriajaloo käsitlus: ◦ Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate “kultuuriajastutena” (Kulturzeitaltern), mida kujundab inimeste side (Bund) ümbritsevaga. ◦ Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut: ▪ Sümbolism (Symbolismus, kuni 350 pKr) ▪ Tüpism (Typismus, 350–1050) ▪ Konventsionalism (Konventionalismus, 1050–1450) ▪ Individualism (Individualismus, 1450–1700) ▪ Subjektivism (Subjektivismus, alates 1700) ◦ Igal kultuuriajastul on oma “psüühiline raskuspunkt”, oma dominant. • Saksa kultuuriajastud on universaalsed: “Autori uurimistöö üleüldises ajaloos on jõudnud
Prantsusmaal ja Ameerikas hinnati teda väga kõrgelt. Temalt ammutavad inspiratsiooni nii prantsuse nouvelle histoire kui ka ameerika new history ☼ iga riik läbib mingeid kultuuriajastuid ☼ psüühiline raskuspunkt või kese ☼ teoreetiline mõju: sõnastas “mis on kultuuriajalugu” Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut: see mudel kehtib kõiki planeeti rahvaste ajaloos 1) Sümbolism (Symbolismus, kuni 350 pKr) – sümbolism - asi sümboliseerib midagi sügavamat 2) Tüpism (Typismus, 350–1050) – sotsiaalsed rollid - juba määratud, etteantud 3) Konventsionalism (Konventionalismus, 1050–1450) – kõrg keskaeg 4) Individualism (Individualismus, 1450–1700) 5) Subjektivism (Subjektivismus, alates 1700) Kultuuriajalugu 20. sajandi alguses: ☼ Prantsusmaa - 20. sajandi algul kultuuriajalugu keskkoht ☼ 19. sajandi teisel poolel rajatud kultuuriajaloo vundamendil hakkab 1920
annaabi.ee 
