Vaagides teemavalikut põhjalikult, jõudsin järeldusele, et just erinevate aastaaegade kohta kirjutamine võimaldas edasi anda tundeid, mis neid tol ajal valdasid. Kuigi luuletajad on niivõrd erinevad (Under suur lüürik ning Talvik seevastu isegi kohati roppe võrdlusi kasutav), on mõlemad oma stiili tõttu rahvale peale minevad ning ikka ja jälle populaarsed. On ju ilus meie Maarjamaa. Kasutatud luuletused: Marie Under ,,Sügisemaru" Heiti Talvik ,,Sygiseleegia" ,,Kevad" ,,Oli sügis" ,,Talvel" ,,Kevadelaul" ,,Hilissuvel" ,,Taliöine" ,,Rõõm ühest ilusast päevast" ,,Jõuluööl"
" Tuglase vastuse sisu ei ole teada, kuid 1924. aasta 16. oktoobril kirjutab Talvik uue kirja juba Pärnust: "Käesoleval oktoobril saab aasta täis, kus terveni olen andunud luuletamisele, nimelt kalduvusele ohvriks tuvven pea kõik oma eraelulised huvid. Ja saan seda rõõmuga tegema ka tulevikun." Sellest varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist "Ilmutus", luuletused "Leil", "Hilissygis" I ja II, "Hälbimus", "Sygiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal ("Sygiseleegia, Hälbimus", Hilissygis" II on ilmunud Karl Muru koostatud valimikus 1988). Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist "Eel äikest" ja "Melankoolia" ("Loomingus" "Rändaja"; hiljem kogus "Palavik" pealkirja all "Simmanil") ilmusid 1925. aastal ajakirjas "Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles Karl
kutsumusest luulest, luuletamisest. Juba 1. jaanuaril 1924. aastal saatis Talvik "Loomingu" toimetajale Tuglasele luuletuse kaaskirjaga: "Mullatöölise elu ei anna mahti süvenemiseks. Siiski ei suuda see lämmatada isiku sisemaid kalduvusi, püüdeid... Sellest varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist "Ilmutus", luuletused "Leil", "Hilissygis" I ja II, "Hälbimus", "Sygiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal. Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist "Eel äikest" ja "Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas "Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles Karl Muru koostatud valimikus 1988. aastal. Varaseimaist luulekatsetusist jõudsid trükki veel "Videvik", "Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin" ning "Tuut-tuut".
" Tuglase vastuse sisu ei ole teada, kuid 1924. aasta 16. oktoobril kirjutab Talvik uue kirja, seekord juba Pärnust: ,,Käesoleval oktoobril saab aasta täis, kus terveni olen andunud luuletamisele, nimelt kalduvusele ohvriks tuvven pea kõik oma eraelulised huvid. Ja saan seda rõõmuga tegema ka tulevikun." Sellest varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist ,,Ilmutus", luuletused ,,Leil", ,,Hilissygis" I ja II, ,,Hälbimus", ,,Sygiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Talviku eluajal ei jõudnud neist midagi trükki. Teises vihikus on kuus luuletust, mis on kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist ,,Eel äikest" ja ,,Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas ,,Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles 1988. aastal Karl Muru koostatud valimikus, kus ilmusid ka mõned üksikud esimese vihiku luuletused.
annaabi.ee 
