Dzässmuusikale pühendus 1980ndatel sellest ajast peale kuni tänaseni on ta juhatanud paljude gruppide muusikategevust. 1982. aastal valiti Lembit Saarsalu festivali "Jazz-Linn" raames Eesti parimaks dzässmuusikuks. Lembit Saarsalu nimetatakse eesti dzässi visiitkaardiks maailmas, seda kinnitab aukartust äratav kontsertide geograafia, mis ulatub Alaskast Kamtsatkani ning Norilskist Mauritiuseni. Lembit Saarsalu ei piira end dzässi kitsa raamiga, tema väljenduslaad ulatub bluesist ja swingist dzässi vabade vormideni, tema improvisatsioonianne avaldub sügavalt isikupärases meloodias. Tõnis Kruusement
Uueks jazzi keskuseks oli sel ajal saanud New Orleansi asemel Chicago, kus tegutsesid King Oliver, Bill Johnson ja Bessie Smith. Kolmekümnendatel hakkas levima uus stiil nimega swing ja bändidest said big-bändid. Swing sai populaarseks ning see muutus populaarseks tantsumuusikaks. Euroopas hakkas jazz levima Prantsusmaalt kui moodustati kvintett nimega ,,Hot club of France." Euroopa jazzi nimetati ka mustlas-jazziks ja see oli segu ameerika swingist, prantsuse tantsumuusikast ja Ida-Euroopa folkloorist. Neljakümnedate algul hakkasid muusikud arendama populaarsest tantsu-jazzist keerulisemat muusikute-muusikat nimega bebop. Bebop oli mõeldud kuulamiseks ning seal kasutati kiiremaid temposi ja rütmilist segunemist. Kuue- ja seitsmekümnendatel sai jazz mõjutusi Ladina-Ameerikast, eriti Brasiiliast. Põhilist mõju senisele jazzmuusikale avaldasid Brasiiliast tulnud samba ja bossa-nova. Seitsmekümnendatel
puusatööd (hip action), väljendab armastust ja tundeid kahe tantsija vahel. 4. Pasodoble on võitluslik, pidulik, pärineb Hispaaniast. Tants on interpretatsioon härjavõitlusest, kus mees mängib "torero" e. härjavõitleja ja naine tema "cappa" ehk keebi rolli. Tantsu juured põlvnevad flamencost . 5. Dzaiv on lõbus, kiireim Ladina-Ameerika tants, mis küll tõeliselt ei olegi Ladina-Ameerika tants, vaid mõneti leiutatud tants mõjutustega Aafrika/Ameerika swingist. Tants pakub väga elavat liikumist kombineerudes swingtantsuga, mille intonatsioon on 2. ja 4. muusikalisel löögil. Mõiste ,,SELTSKONNATANTS" hõlmab tantsusammude, muusika ja stiilide kogumit, mis on kasutusel tänapäevastel tantsuõhtutel erinevates tantsusaalides. Seltskonnatantsija omab mõningast kogemust erinevate muusikarütmide saatel liikumisest ja osaleb ühises ,,tantsus" ,,partnerina". AJALOOST
annaabi.ee 
