") (Rull, K., Part, K.) Naised, kes on kogenud raseduse katkemist on toonud välja järgmiseid reaktsioone: depressiooni, üksindlust ja isoleeritust. Need on küll normaalsed reaktsioonid, kuid kui need hakkavad segama igapäevast elu võib olla tegemist depressiooniga ja tuleks minna nõustaja juurde. Lisaks on levinud ka enese süüdistamine, hakatakse leidma põhjuseid miks võis nii minna ja mida tehti teadmatusest valesti. (Puusepp, L. 2011) Swansoni uurimuste kohaselt tekib kõige tõenäolisemalt depressioon nendel naistel, kes saavad vähest sotsiaalset toetust, pole emotsionaalselt tugevad, kasutavad passiivseid toimetulekustrateegiaid, omavad madalat sissetulekut ja ei jää rasedaks või ei sünnita hiljemalt üks aasta pärast raseduse katkemist. (Puusepp, L. 2011) On uuritud ka ka meeste reaktsioone sellel perioodil. Tulemused näitasid, et need on veidi teistsugusemad kui naiste omad
koostamisel arvesse võetud lapse jaoks probleemseid lausemalle (põimlaused, rindlaused, mitme vabalaiendiga lihtlaused). Käesolevas töös on tekstide keelelise vormistamise juures arvestatud lapse võimete ja oskuste tasemega. Tegevustes kasutatavate tekstide jär- jestamisel võetakse aluseks, et õppematerjal oleks järjestatud põhimõttel lihtsamalt keeru- lisemale. Sisu analüüsi ja pildiseeriate järjestamist nõudvas töölõigus olid aluseks Traumanni (2009) ja Swansoni jt (2005) uurimustööd. Mitmete autorite (Swanson jt 2005; Fey jt, 1997; Traumann, 2009; Karlep, 2003) töödest võeti eeskuju töölõigus, kus keskenduti jutustuse struktuurile ja komponentidele. Tekstides on arvestatud struktuuri, mis järgib tekstigrammatikat: sissejuhatus, algatav sündmus,konflikt/ lahendus, lõpp/ kokkuvõte. Tekstide pikkus on 16-25 lauset. Et lapsel tekiks ettekujutus sidusast ja tervi-
teistest keeleüksustest, nagu sõna, lause), sidusa ja tervikliku teksti eristamine mittetäielikust tekstist, teema-reema seoste märkamine (kellest? millest? mida räägitakse?), samaviiteliste sõnade kasutamist. Et lapsel tekiks ettekujutus sidusast ja terviklikust tekstist ning oskus neid ka ise koostada, luuakse lapsele korrektsed tekstinäidised. Sisu analüüsi ja pildiseeriate järjestamist nõudvas osas on aluseks Traumanni (2009) ja Swansoni jt (2005) uurimustööd. Kujundatakse oskust järjestada pildiseeriat, järgides tekstigrammatikat. Järgneb analüüs, mille raames sooritatakse semantilist või keelelist verifitseerimist nõudvaid ülesanded, muuteoperatsioone nõudvaid ülesandeid, lause lõpetamise ülesandeid. Pildiseeriad järjestatakse, arvestades sündmuste ajalist ja põhjus-tagajärg seoseid. Eeltööna järgmise etapi eel lapsele teadvustatakse lastele jutustuse põhistruktuuri (algus, keskpaik,
annaabi.ee 
