sondeerimine. Sellest külaskäigust värvikas kirjeldus ka sellest kuidas Bütsantsi keiser olla tahtnud temaga abielluda. 964 Olga loobub(sunniti?) võimust ja vlitsema asub Svjatoslav kes oli väga sõjakas vürst.Tegi sõjakäigu Kassari kaganaadi vastu mida riisus ja vallutas mitmeid selle liitlasi. 968 sõjakäik Balkanile eesmärgiga viia sinna oma pealinn, teine sõda 970 mis samuti erilist edu ei toonud ja osalt tingitud ka sellest et algasid kokkupõrked Bütsantsiga mis lõppesid Svjatoslavi lüüasaamisega ja 971 rahuga mille järel ta asus koduteele kui kus tapeti. 11. Vladimiri Püha valitsusaeg. Ristiusu vastuvõtmine. Peale Svjatoslavi sai valitsejaks tema vanem poeg Jaropolk. Peagi tekkis tal tüli oma venna Olegiga kelle vastu ta sõjaretke korraldas mille käigus viimane hukkus. Tema noorem vend Vladimir hakkas seepeale kartma ja põgenes skandinaaviasse kus kogus peagi suure väe ja tuli tagasi ning peale Jaropolki tapmist sai temast(orja pojast) Kogu venemaa valitseja
Pitserit kasutati ka anuma, ruumi, kirja vms soovimatu avamise vältimiseks, mis pidi kaitsma näiteks dokumenti võltsimise eest. (Seitsme pitseriga Johannese ilmutusraamat) Keskajal rippuvad pitserid, mis tõrjuti välja 14.-15. sajandil dokumendi peale asetatud pitserite poolt (ripuvad säilisid 20. sajandini Vatikanis). Kasutati keskajal üldiselt Euroopas, Venemaal, Bütsantsis. 18.-19. sajandil tulid kasutusele värvipitsatid e. templid, tänaseni. Venemaal vanim säilinud vürst Svjatoslavi oma a-st 972, Eesti ala vanim algupärane pitser on EAA Taani kuninga Valdemar II pitser 1240. Liigitada võib kiri-, pilt-, portree- ja vapipitserid. Sfragistika tekkis 18. sajandil kui osa diplomaatikast eesmärgiga dokumente dateerida ja nende autentsust tõestada. 19. sajandi lõpuks, kui oli kogunenud suur hulk mitmel pool välja kaevatud jm leitud pitsateid ja nende jäljendeid, mis olid seose dokumendiga kaotanud (Egiptuse,
Vürsti ametnik 80 grivnat, smerd (talupoeg) 5 grivnat. Tülide periood vendade vahel. Jaroslav tegi küll valitsusjärjekorra aga see ei aidanud, kuna vürstide vanusevahe polnud suur ja iga vürst tahtis troonile sättida oma poegi aga onusid oli nii palju, et poegadel polnud lootust vürstitroonile saada. Perioodi 1073-1093 peetakse Jaroslav targa poegade tüliperioodiks. Sellele järgneb Jaroslav Targa pojapoegade tüliperiood 1093-1113. Izjaslavi poeg Svjatopolk tegev. Svjatoslavi poeg Oleg ja Vsevolodi poeg Vladimir. Üks rüüsteretk ja sõda järgneb teisele. Osa neosy kasutab ära ka polovetse. Seda teemat kasutati loos Igori sõjaretkest. Põldudel polnud kuulda kündjate hõikeid, sest seal kriiskasid varesed tundes värske liha lõhna. Vladimir on silmapaistvaim, kordamööda kolm pojapoega suurvürstid. Vladimir saab hiljem monomahhik. Tema ema oli Bütsantsi Konstantinoopoli monomahhi tütar
annaabi.ee 
