docstxt/.txt
Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E.Laansoo katsetas mitmekordset pealemängu, mis parandas oluliselt helikvaliteeti. 9) Iseloomusta 1960.te jazzi ja nimeta muusikuid Jazz hakkas eemalduma svingist, muutudes keerukamaks. Tallina jazzfestival tõi palju inimesi kuulama/vaatama tuntuid ansambleid. Tõnu Naissoo; Tiit Paulus; Lembit Saarsalu; Arvo Pilliroog 10) Kuidas väljendus 60.datel biitmuusika vaimustus? Teismelised leidsid oma muusikalise väljundi; pikad juuksed, isetehtud pillid jms. 11) Nimeta biitmuusika bände & liikmeid Juuniorid Toomas Kõrvits; Tõnis Mägi Virmalised Toivo Kurmet; Ülo Kurmet; Paavo Soots; Kalju Oppi 12) Milliseid stiile hõlmas 60
.2010). Järgneva kokkuvõtte tegingi selle loo põhjal. Pole ehk päris õige teha ühe pala põhjal üldistusi, kuid kuna tegemist on kuulsaima näitega mustlasdzässis, lisaks veel Reinhardt`i looga, pidasin seda vajalikuks. Kuulates lugu ,,Minor Swing", selgub, et peamiseks erinevuseks svingil ja mustlasdzässil on viiuli kasutamine. See annab muusikasse mustlastele omaseid jooni, mida tavalises dzässis ei leidu. Lisaks jääb kohe kõrva eriliselt suur virtuoossus, mis siiski ei puudu ka svingist. Lisaks mängitakse viiulil ohtralt glissandosi, mida leidub ka svingis, kuid seal mängib seda enamasti mõni puhkpill. Mustlasdzäss on svingist kergem ja õhulisem, kuna svingmuusikat mängitakse enamasti svingorkestrites. Samas lisab kergust hämmastavalt ilus ja kerge kitarrimäng. 20 Mustlasmuusikud on ühed vähestest, kes põiminud oma rahvamuusikat niisuguste maailmas
algallikaks on Alexandre Dumas' noorema draama "Kameeliadaam". Ooper "Don Carlos" põhineb Schilleri samanimelisel draamal. Viimased kaks ooperit on Shakespeare'i ainelised. Algallikad "Othello" ja "Windsori lõbusad naised". Verdi kutsus oma kaasmaalasi järgima ooperis rahvuslikke traditsioone. Itaalia ooperi võlujõuks on alati olnud viisirikkus, lauluhääle valitsemine üle orkestri. «Praegu pole ühtegi märki, et meil oleks tulemas heliloojaid, kes kirjutaksid bebop'ist ja svingist mõjutamata originaalloomingut. Teisalt, kui oleks niisugune inimene, siis poleks tal kuskil mängida, ammugi salvestada,» tunnistab Pantic, kelle sõnul on paar head fusion- ja mainstreamrühma, ent näiteks avangard ja eksperimentaalne suund puudub täiesti. MUUSIKA MEIE ELUS Keskajast kuni Prantsuse revolutsioonini oli muusika meie kultuuri, meie elu üks põhisambaid. Temast aru saamine kuulus üldhariduse juurde. Tänaseks on muusikast saanud vaid kaunistus, ornament
pidega seotult), kusjuures nooti seda ei märgita, ja nn laiskade sünkoopide rohkus. Kui varase džässi rütmika oli üsna euroopaliku marsirütmi sarnane rõhkudega 1. ja 3. löögil (nn two beat jazz), siis džässrütmika arenedes nihkus aktsent 2. ja 4. löögile, kuigi 1. ja 3. löök jäid endiselt rõhulisteks. Nii sündis omalaadne hõljumine, four beat jazz, mis nimetati svingiks. Sellega seoses tuleks mainida veel üht seika: nagu eespool mainitud, on svingist alates kokkuleppeline reegel mängida Ɖ-noote trioolina, s.t nende suhe peaks olema Ҁ:ѿ. 2003. aasta sügisel Haagis toimunud IASJ I džässikonverentsil tutvustas muusikateadlane James L. Collier USA-s läbi viidud svingialase rahvusvahelise uurimisprojekti tulemusi, kus peale muusikute olid kaasatud ka tipptasemel arvutispetsialistid ja psühholoogid. Eesmärk oli välja selgitada “õige” svingivate kaheksandike suhe (Collier 2002: 463–483). Selleks sisestati
annaabi.ee 
