esinesid mehed Kuku Raadio samanimelises meelelahutussaates, hiljem ilmusid nad ka Eesti Televisiooni ekraanile. Kreisiraadio teeb elulisi nalju mis on suht absurdsed ja tihti ületavad nad piire, mis pole kooskõlas heade tavadega. Kreisiraadio on käinud palju kontsertuuridel ja andnud välja palju plaate ja DVDsid. Kreisiraadio on saanud ka väga palju negatiivset vastukaja, eriti oma esinemisega Eurovisioonil. Eurovisioonil esines Kreisiraadio lauluga `` Leto Svet`` Selle laulu autoriteks on Priit Pajusaar, Glen Pilvre ja kreisiraadio mehed, eesotsas Hannes Võrnoga. Oli ka inimesi, kellele see laul meeldis.
Hannes Võrno juhtimisel on populaarseks saanud paljud televisiooni saated, nt ,,Kes tahab saada miljonäriks" ja ,,Tõehetk". Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007. Veel on ta osalenud filmis ´´ Minu Leninid``. Aastal 1933 lõi ta koos Tarmo Leinatammi ja Peeter Ojaga komöödiarühmituse ,,Krisiraadio". Kreisiraadiot iseloomustavad absurdihuumor ja sagedane hea maitse piiri ületamine. 2008. Aastal osales Kreisiraadio lauluga ,,Leto svet" eurovisiooni lauluvõistlusel saades 18nda koha. Tema uusim saade on ,,Hannes Võrno Q" kus ta räägib iga kuu lõpus kõige erutavamad teemad ja sündmused. Hannes Võrno kohta on öeldud, et ta on universaalne kaubamärk mis on teistest parem kuna temast ei ole saanud kas näiteks ,,miljonäri Hannest" või ,,tõehetke Hannest". Saatejuhiks kujunemine Teles töötamisele hakkas ta mõtlema juba ülikooli kolmandal kursusel. Niisis
Mõistame selle all elektromagnetlaineid lainepikkuste vahemikus umbes . Natuke annab mõistele "valgus" selgust teda tähistavate sõnade kõrvaltähendus erinevates keeltes. Eestlased on oma termini saanud ilmselt valgest värvist, arvestades meie kuulumist germaani kultuuriareaali on see üsna sarnane sakslastele ("licht" omadussõnana tähendab "hele", "hõre"). Inglaste "light" vastab omadussõnale "kerge" ja kõige ilmekam on vast venelaste "svet" - samaaegselt nii "valgus" kui "maailm". Et inimese välistaju põhineb 90% ulatuses nägemismeelel, on ka meie maailmapilt "optilis-ruumiline". See, nagu taolistel juhtudel tavaline, raskendab valguse kui "pilditekitaja" mõistmist. Tavaliselt kasutame terminit valguskiir, mõistes selle all silmast või valgusallikast lähtuvat ning vaatluse all oleva objektiga lõppevat sirglõiku. Mida see kiir endast kujutab, on kaunis raske seletada. Tõsi küll, mõnikord on ta isegi
Mõistame selle all elektromagnetlaineid lainepikkuste vahemikus umbes . Natuke annab mõistele "valgus" selgust teda tähistavate sõnade kõrvaltähendus erinevates keeltes. Eestlased on oma termini saanud ilmselt valgest värvist, arvestades meie kuulumist germaani kultuuriareaali on see üsna sarnane sakslastele ("licht" omadussõnana tähendab "hele", "hõre"). Inglaste "light" vastab omadussõnale "kerge" ja kõige ilmekam on vast venelaste "svet" - samaaegselt nii "valgus" kui "maailm". Et inimese välistaju põhineb 90% ulatuses nägemismeelel, on ka meie maailmapilt "optilis-ruumiline". See, nagu taolistel juhtudel tavaline, raskendab valguse kui "pilditekitaja" mõistmist. Tavaliselt kasutame terminit valguskiir, mõistes selle all silmast või valgusallikast lähtuvat ning vaatluse all oleva objektiga lõppevat sirglõiku. Mida see kiir endast kujutab, on kaunis raske seletada. Tõsi küll, mõnikord on ta isegi
Laiemas mõttes mõistame optika all elektromagnetlainete tekke ja levikuga tegelevat füüsikaharu. Natuke annab mõistele "valgus" selgust teda tähistavate sõnade kõrvaltähendus erinevates keeltes. Eestlased on oma termini saanud ilmselt valgest värvist, arvestades meie kuulumist germaani kultuuriareaali on see üsna sarnane sakslastele ("licht" omadussõnana tähendab "hele", "hõre"). Inglaste "light" vastab omadussõnale "kerge" ja kõige ilmekam on vast venelaste "svet" - samaaegselt nii "valgus" kui "maailm". Et inimese välistaju põhineb 90% ulatuses nägemismeelel, on ka meie maailmapilt "optilis- ruumiline". See, nagu taolistel juhtudel tavaline, raskendab valguse kui "pilditekitaja" mõistmist. Tavaliselt kasutame terminit valguskiir, mõistes selle all silmast või valgusallikast lähtuvat ning vaatluse all oleva objektiga lõppevat sirglõiku. Mida see kiir endast kujutab, on kaunis raske seletada
annaabi.ee 
