Margarete ajal, sest ülejäänud perioodi ilmestasid peamiselt sõjad Rootsi ja Taani vahel. IDA EUROOPA SUUR-MÄÄRI RIIK: Lääneslaavi riik 9. Sajandil ja 10. Sajandi alguses peamiselt Tšehhimaa alal, pealin Velehard. Suur Määri vürstiriik tekkis frankidevastases võitluses, esimene teada olev vürst oli Moimir I. Vürst Rotislav tugevdas riiki poliitiliselt ja rajas u 869 Saksamaast sõltumatu Määri piiskopkonna. Umbes 874 liitis vürst Svatopluk Suur Määri vürstiriigiga.Pannoonias asuva vürstiriigi. Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tšehhi ning 897 Lužica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. TŠEHHI RIIGI ALGUS: 6. Sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tšehhi alad Samo riiki, hiljem Suur-Määri riiki. Vaclav I Püha edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10
Margarete ajal, sest ülejäänud perioodi ilmestasid peamiselt sõjad Rootsi ja Taani vahel. IDA-EUROOPA Suur-Määri riik lääneslaavi riik 9. sajandil ja 10. sajandi alguses peamiselt. Tsehhimaa alal, pealinn Velehrad. Suur-Määri vürstiriik tekkis frankidevastases võitluses, esimene teada olev vürst oli Moimir I (836-846). Vürst Rostislav (846-870) tugevdas riiki poliitiliselt ja rajas u 869 Saksamaast sõltumatu Määri piiskopkonna. Umbes 874 liitis vürst Svatopluk (870-894) Suur-Määri vürstiriigiga Pannoonias asuva Blateni vürstiriigi. Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tsehhi ning 897 Luzica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. Tsehhi riigi algus 6. sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tsehhi alad Samo riiki, hiljem Suur-Määri riiki. Vaclav I Püha (921-929) edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10
saab rääkida vaid Margarete ajal, sest ülejäänud perioodi ilmestasid peamiselt sõjad Rootsi ja Taani vahel. IDA-EUROOPA Suur-Määri riik lääneslaavi riik 9. sajandil ja 10. sajandi alguses peamiselt. Tsehhimaa alal, pealinn Velehrad. Suur-Määri vürstiriik tekkis frankidevastases võitluses, esimene teada olev vürst oli Moimir I (836-846). Vürst Rostislav (846-870) tugevdas riiki poliitiliselt ja rajas u 869 Saksamaast sõltumatu Määri piiskopkonna. Umbes 874 liitis vürst Svatopluk (870-894) Suur-Määri vürstiriigiga Pannoonias asuva Blateni vürstiriigi. Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tsehhi ning 897 Luzica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. Tsehhi riigi algus 6. sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tsehhi alad Samo riiki, hiljem Suur- Määri riiki. Vaclav I Püha (921-929) edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10
annaabi.ee 
