ähmastuma, omandades ilmalikke ja realistlikke jooni. Tuntuim süzee seondub Doktor Faustiga, see ilmus kirjandusse 16.sajandi lõpul ühes saksa rahvaraamatus ja sealt ainet ammutanud inglise kirjaniku Christopher Marlowe' näidendis "Doktor Faustuse traagiline lugu". 13.Farsi mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Farss (pr farce - täidis) oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. 14.Moralitee mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Moralitee - õpetlik-allegooriline näidend. Moraliteed jagasid rahvale just kõlbelisi näpunäiteid: arukas pääseb taevariiki, arutu läheb põrgusse, jne. Selliste tõdede
Müsteerium - Piibliaine vaba töötlus, "Aadama mäng", ilmalikud näitlejad. Miraakel - Eriti arenes Prantsusmaal. Allikaks legendid jumalaema ja pühakute imetegeudest. Esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides, omandas palju ilmalikke ja relistlike jooni. Rutebeuf "Miraakel Theophile" - kujutab kuradile hinge müümise lugu. Farss - Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt pahed ja voorused kui konkreetsed tegelased. Sarnaneb fablioode ja svankidega. Sotii - Lühike, improviseeritud, ülikoomiline pala, narrimäng. Süütute naljade taga olev sageli poliitiline satiir. Kuulusid karnevalipidustuste juurde. Moraalitee - Õpetlik, allegooriline näidend. Jagasid rahvale kõlbelisi näpunäiteid.
legendid jumalaema ja pühakute imetegudest, kasutati olustikusüzeed; neid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides rohke butafooriaga; usuline sisu asendus ilmaliku ja realistlikuga · Rutebeufi ,,Miraakel Theophile'ist" kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga · /--/ · farss algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng; hiljem iseseisev draamaliik; sarnaneb fabiloode ja svankidega; kujutletakse argielu, tegelasteks kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst ohtralt sõna- ja situatsioonikoomikat · sotii narrimäng, lühike improviseeritud ülikoomiline pala; süütute naljade taga peitus poliitiline satiir · vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega; eriti populaarsed olid need Saksamaal Nürnberigs koomilise sisuga rongkäigud
naljand argielu sündmustest. Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud, kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides. Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. Farss oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. Kiriku tähtsus keskaegses vaimuelus (hagiograafia, liturgiline teater) Hagiograafiad olid ülistavad pühakute elulood, mis olid oma detailide poolest head ajalooallikad. Need olid peamiselt mõeldud lihtrahvale
annaabi.ee 
