päeva novellid. · II rühm- imepärasest voorusest, sügavast hingeliigutusest. Nt 5. ja 10. päeva novellid. · III rühm- saatuse imelikud keerdkäigud. Nt 2. ja 5. Päeva novellid. · IV rühm- jandid, kus naeruvääristatakse sageli munkasid ja teisi vaimulikke. Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallastütresse Maria d'Aquinosse, kes oli ta muusaks. Boccaccio kirjutas nii luule- kui proosateoseid, laenates suzeed enamasti varasematest rüütliromaanidest või -novellidest. Oma mahuka ja zanriliselt mitmekülgse itaaliakeelse loominguga sai Boccacciost üks peamisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346) ,,Fiammetta" (1343-1344) Euroopa esimene psühholoogiline romaan
kirjandusvormidele. Hellenistliku kunstistiili peatunnused on ehitus- ja kujutava kunsti põimumine, skulptuuri ja üksikhoone ning arhitektuuriansambli kujundamine koos ümbritseva alaga. Selles kajastus ühiskonnaelus toimunud muutus: linnriigi asendumine ulatusliku ala hõlmava riigiga. Sise- ja väliskujundus eristusid üha suuremal määral, iseloomulik oli looduses ja ühiskonnas toimuva ratsionaalne mõtestamine. Siiski kasutati ka mütoloogilist suzeed, näiteks Pergamoni altar. Pelgulinna Gümnaasium HELLENISM Referaat Õpilne: Jessy Kirsipuu Juhendaja: Kulno Kala Tallinn 2009 Kasutatud materjal Johannes Irmscher. Antiigileksikon 1. Tallinn ,,Valgus" 1983 Johannes Irmscher. Antiigileksikon 2. Tallinn ,,Valgus" 1983 http://wiki.zzz.ee/index.php/Hellenism http://www.slideshare.net/madlimaria/hellenism-presentation http://en.wikipedia.org/wiki/Hellenistic_civilization
Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Renessansiaegne teater 16. sajandi alguses Keskused: Inglismaa,Hispaania,Itaalia Commedia dell' arte -Itaaliast välja kujunenud teatritegemiseviis ampluaateater- näitlejatel kindlad rollid,teatud tupaaz,skemaatiline stsenaarium,improvisatsioon. levinumad tegelased- Pantalone,Columbina,Arlecchino etendati linnaväljakul,kirikuplatsidel ja tekst mõeldi välja kohapeal, suzeed kordusid Inglise teater alguses mitte proffesionaalne, võõrastemajade sisehoovides Sai tuntuks tänu Elizabeth I'mesele 1576 The Theatre- lõi James Burbage, selle eeskujul Rose,Hope,Globe(1599) väga populaarsed, kuninganna ja lihtrahvas üheskoos. näitlesid vaid mehed, ka naiste rolle, iga trupp kaitses autoriõigusi Shakespeare'i aegna teater ja tänapäeva teater: S: Kohad nii põrandatel,rõdudel kui ka loozides
Romantism-19. sajand oli mitmete Euroopa made rahvuslike koolkondade õitseaeg. Sel ajal annab Euroopa maailmale arvukalt ajaloolisi suurkujusid erinevatelt tegevusaladelt. Romantism järgneb klassitsismile. Romantikute motoks sai "Mõistus võib eksida, tunded ei kunagi!".Romantism on tunnete kunst, millele olid omased suured kontrastid meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu romantismiaegne muutub inimesekeskseks. Aktiivselt hakati, ka kasutama folkloori (suzeed arendati, muistendid, eeposed, rahvaviisid). Muusikas unistati ning samuti oldi ülitundlikud, armastati kuid samas ka põletati. Naeruvääristati tühiseid inimesi.Muusikas toimus voolav ning edasiviiv meloodia. Teemavalik oli väga ulatuslik ning teemad olid põhjalike töötlustega. Muusikas lausa tundus, et meloodia on lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt tõlgendada ja võimalikult täpselt edasi anda. Teoste ülesehitus muutub vabaks
1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet ,,Tõusev Päike". Noored said hüüdnimeks impressionistid jäädvustasid hetkemuljet. See töö annab edasi väga hästi impressionistide põhimõtet. Impressionistid hakkavad maalima pintslilöökidega. Värvid pannakse kõrvuti ja need hakkavad üksteist mõjutama. Kõik eelnevad kunstivoolud võtsid maalikunstis kasutatusele uued suzeed ja seda tegid ka impressionistid. Nad olid esimesed, kes hakkasid kujutama suurlinna elu, tantsuplatse, suitsevaid vedureid. Nad hakkasid ka uutmoodi maalima. Peategelaseks on nende maalidel valgus. Esemeid peab maalima sellisena, nagu me seda näeme. Impressionistid värvisid ka varjud värviliseks. Tööd muutuvad tasapinnaliseks. Impressionistid hülgasid traditsioonilise kompositsiooni. Nad võtsid kindla eluhetke ja hakkasid seda täpselt kujutama. Impressionismiga muutub kunst
kunstinikud realisti esindaja mõtet edastama. 1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet ,,Tõusev Päike". Noored said hüüdnimeks impressionistid jäädvustasid hetkemuljet. See töö annab edasi väga hästi impressionistide põhimõtet. Impressionistid hakkavad maalima pintslilöökidega. Värvid pannakse kõrvuti ja need hakkavad üksteist mõjutama. Kõik eelnevad kunstivoolud võtsid maalikunstis kasutatusele uued suzeed ja seda tegid ka impressionistid. Nad olid esimesed, kes hakkasid kujutama suurlinna elu, tantsuplatse, suitsevaid vedureid. Nad hakkasid ka uutmoodi maalima. Peategelaseks on nende maalidel valgus. Esemeid peab maalima sellisena, nagu me seda näeme. Hetke nägemine oli ainus tõde. Me näeme läbi valguse ja õhu. Pilte tuleb ka nii käsitleda. Läbi erineva valguse annab kõiki asju uuesti maailda, erinevat moodi. Värviti kiirelt, et saada sama valguse hulka.
võinud temagi piirduda ühe teatrikatsega. Saalipoolne heakskiit julgustas omakorda tagasihoidlikku, nõudlikku ja teatrimõttesse kiindunud Koidulat veel uuteks ettevõtmisteks. ,,Saaremaa onupojale" järgnesid veel kaks tema lavastust. Milleks olid ,,Kosjakakased ehk Maret ja Miina", mis toimus 1870 aastal ja siis ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Viimane toimus 1871 aastal. ,,Kosjakaskedes" kasutab Koidula laenatud suzeed. Ta võtab selle saksa kirjaniku W. O. Horni teose põhjal kirjutatud J. V. Jannseni ,,Naabre tütardest", aga ta on palju vabam ning algupärasem kui ,,Saaremaa onupojas". ,,Säärane mulk" on aga läbinisti originaalne. Mõlemas jätkad Koidula kõnelust rahva haridusolude teemal. Tal oleks see nagu ,,Saaremaa onupojas" lõpuni rääkimata jäänud. Mõlemast õhkub vaenu balti parunite ja kiriku vastu. ,,Viha sakslaste vastu on tüdruku juures juuri ajanud", nii kirjutad Fr. R. Kreutzwald
võinud temagi piirduda ühe teatrikatsega. Saalipoolne heakskiit julgustas omakorda tagasihoidlikku, nõudlikku ja teatrimõttesse kiindunud Koidulat veel uuteks ettevõtmisteks. ,,Saaremaa onupojale" järgnesid veel kaks tema lavastust. Milleks olid ,,Kosjakakased ehk Maret ja Miina", mis toimus 1870 aastal ja siis ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Viimane toimus 1871 aastal. ,,Kosjakaskedes" kasutab Koidula laenatud suzeed. Ta võtab selle saksa kirjaniku W. O. Horni teose põhjal kirjutatud J. V. Jannseni ,,Naabre tütardest", aga ta on palju vabam ning algupärasem kui ,,Saaremaa onupojas". ,,Säärane mulk" on aga läbinisti originaalne. Mõlemas jätkad Koidula kõnelust rahva haridusolude teemal. Tal oleks see nagu ,,Saaremaa onupojas" lõpuni rääkimata jäänud. Mõlemast õhkub vaenu balti parunite ja kiriku vastu. ,,Viha sakslaste vastu on tüdruku juures juuri ajanud", nii kirjutad Fr. R. Kreutzwald
annaabi.ee 
