Esimene sõlm mullapinnal märgatav, vähemalt 1cm kaugusel võrsumissõlmest Enne alumise sõlmevahe kasvu lõppu alustab kasvu järgmine sõlmevahe jne. Samal ajal toimub õisikualge kasv ja areng lehetupes.Selles faasis on taimed tundlikud vee- ja toitainete puudusele. Viimase lehe (lipulehe) ilmumine; viimane leht veel rullunud Optimaalne temperatuur kõrsumisel on ~15 oC; Taliviljadel algab kevadine kasv kui keskmine ööpäevane temperatuur tõuseb üle +5 oC; suviviljadel algab kõrsumine 25...35 päeva pärast võrsumise algust. Tänan vaatamast !
Võrsumine algab +5 C juures, optimaalne temperatuur +10...15. Kestvus ja kvaliteet olenevad taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Taliviljad vs suviviljad Oluline on produktiivvõrsumine e. seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem. Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (õigeaegsed) külvid. Sügisestel võrsetel moodustuvad pikad ja tihedad pead; kevadised võrsed on lühema ja peenema kõrrega, lühemate peadega ja pähikuid on vähem. Võrsumise etapid Esimene kõrvalvõrse nähtav: võrsumise algus. Teine kõrvalvõrse nähtav.
(järelvõrsed/hilisvõrsed). Faasi lõpupoole kujuneb võrsumissõlme peal välja ka peaalge. Võrsumisfaas Võrsumine algab +5 oC juures, optimaalne temperatuur on +10...15 oC. Võrsumine oleneb taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Oluline on produktiivvõrsumine, taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem (odral, kaeral 2...4; suvinisul 1...3). Võrsumisfaas Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (õigeaegsed) külvid, sügisestel võrsetel moodustuvad pikad ja tihedad pead; kevadised võrsed on lühema ja peenema kõrrega, lühemate peadega ja pähikuid on vähem Võrsumine Kasutatud kirjandus http:// lemill.net/content/webpages/teraviljade
Võrsumine võib jätkuda ka kõrsumise ja loomise faasis (järelvõrsed/hilisvõrsed). Faasi lõpupoole kujuneb võrsumissõlme peal välja ka peaalge. Võrsumine algab +5 °C juures, optimaalne temperatuur on +10...15 °C. Võrsumine oleneb taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Oluline on produktiivvõrsumine, taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem (odral, kaeral 2...4; suvinisul 1...3). Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (õigeaegsed) külvid, sügisestel võrsetel moodustuvad pikad ja tihedad pead; kevadised võrsed on lühema ja peenema kõrrega, lühemate peadega ja pähikuid on vähem. Kõrsumisel toimub varre (kõrre) moodustumine, samuti kujunevad lõplikult välja generatiivorganid
tärklise, piirituse, õlle ja mitmesuguste konservide tootmiseks. Nisu ja maisi õlidest saadakse toiduõli, teravilja põhku kasutatakse katte ja pakkematerjalina. Paberitööstuse toorainena, küttematerjalina, tarbeesemete valmistmine. Oder sobib energia tootmiseks. Maailmas kõige popimad : Nisu, riis ,mais ja oder. Suviteraviljad on üheaastased kõrrelised kultuurtaimed, mille küpseid teri kasutatakse jahu valmistamiseks. Riis ,mais, hirss ja sorgo kasvatatakse teraviljadena. Suviviljadel on teatavad eelised võrreldes taliteraviljadega. Suviviljade saak on stabiilne sest puudub ebastabiilne talvine periood. Teiseks sortide mitmekesisus võimaldab neid kasvatada erineva viljakusega muldadel ja moodustada optimaalne koristus konveier. Lühema kasvuaja tõttu on lihtsam teha umbrohu tõrjet. Suviteraviljal on palju puudusi: · Lühikese kasvuaja tõttu kasutavad harvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid.
· Kaeral 190-250 kg/ha · Suvinisu 220-280 kg/ha Taliteraviljad Talirukis, talinisu ja talioder. Normaalseks elutegevuseks peavad läbima jaheda perioodi (30-60 päeva jahedus 0-3C). Seda perioodi nimetatakse jarovisatsiooni (???) staadiumiks. Kevadel külvates jäävad taliteraviljad kuni sügiseni võrsumisfaasi. Eestis külvatakse taliteraviljad august lõpus või septembri alguses. Talvituvad võrsumise faasis. Normaalselt talvitudes on saak suurem kui suviviljadel. PUUDUS: peavad läbima pika ebasoodsa külmaperioodi. Talirukkis Põhiline leivavili. Rukkikliid on head loomasöödaks. Põhk on allapanekuks.soojuse suhtes on vähenõudlik. Idanemistemperatuur suhteliselt madal 6-12 kraadi. Kõige külmakindlam taludes 25-35 kraadi külma. Vastupidavus külmale sõltub sügisesest karastusperioodist. Temperatuuride vaheldumine talvel on ohtlik. Vegetatsiooni pikkus on 270-360 päeva. Sügisel peab moodustuma 3-4 võrset. Rukis võrsub
annaabi.ee 
