Elva linna vapp Vapil kujutatud mänd on seotud Arbi männiga, mis kasvab Elva linnas Arbimäel. Puu kõrgus on 10 m ja tüve ümbermõõt 378 cm. See on ainus põlispuu Eestis, millest on saanud linna sümbolpuu. Elva linna lipp Ristkülikukujuline lipp koosneb kahest võrdsest horisontaalsest värvilaiust, millest ülemine on valge ja alumine taevasinine. Valge tähendab suvituskoha tervislikkust ja sinine veekogusid. ( Lipu normaalmõõtmed on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut. )
6) Juugendstiilis ehitised Eestis : Saarineni maja, Piiumetsa mõis, Illuste mõis, Roodi mõis, Halinga mõis, Vana-Prangli. 7) 1920. aastal asutasid lavastaja Paul Sepa eradraamastuudio esimese lennu lõpetajad Draamastuudio teatri, mis 1937. aastal hakkas kandma nime Eesti Draamateater. Draamateatri lavalaudadel on etendunud tuhatkond lavastust, teatri hingekirjas on olnud kokku 300 näitlejat. 8) Ta hakkas välja andma suvituskrunte ja kujundas Nõmmest algul kauni väljasõidu ja suvituskoha, hiljem linna. Ta oli ka Jälgimäe kooli asutajate hulgas, osales 1867. aastal koolimajale asukoha valimisel ja õppetöö käivitamisel, uue sajandi algul oli juba kooli ,,katsuja". 1880. aastate alul otsustas Nikolai Jälgimäe mõisa rendile ja poeg Manfredi järelevalve alla jätta ja asus ise Nõmmele. 1886. aasta 1. oktoobriks oli tal oma projekti järgi valmis ehitatud keskaegse rüütlilossi stiilis Kõrgepea (Hohenhaupt), mida rahvas tunneb täna Glehni lossina
Aastal 1932 tekkis Elva alevivalitsuses kriis ja linnapea Lell astus tagasi. Tema asemele sai alevivanemaks Juhan Sepp. Selle linnapea ajal sai alev 10-ne aastaseks. Pidustused toimusid korraldatuna alevivalitsuse poolt. Istutati juubelitamm ja kutsuti ~ 70 külalist. Volikogu tegeles enamasti ikka suvitajate ligimeelitamisega, aga ka alaliste elanike heaolu tagamisega. Koostati hoonestuse- ja tänavate-, kui ka linna üldplaneering. Aastal 1934 kinnitati Elvale ja Nuti(Peedu) asundusele suvituskoha õigused. 1936. aastal muudeti Nuti Peeduks. Ühes suvitajate arvu kasvamisega laiendati mitmeid kordi raudteejaama, rannahoonet ja staadioni. Plaaniti rajada kalakasvandust Arbi järvele.30-date aastate keskel tõusis tähtsaks küsimuseks teetolmu, mis oli saanud kõige suuremaks saasteallikaks Elvas, vähendamine. Teid prooviti isegi õlitada( selleks annetas Maavalitsus 3 pütti põlevkiviõli. Sellest aitas kõigest 75 meetri pikkuse teelõigu korrastamiseks alevivalitsuse ees
Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Tänapäeval kasutatakse seda põhiliselt elektri tootmisel ja keemiatööstuses, kuigi algselt toodeti sellest ka põlevkivibensiini. Põlevkivi annab suurema osa Eesti elektrienergiast ning siinsed kaks soojuselektrijaama katavad üle poole riigi vajadusest. Nõukogude ajal rajati piirkonda mitmeid rasketööstusettevõtteid, mille tagajärjel kasvas rahvaarv mitmekordselt. Näiteks endise Sillamäe suvituskoha asemele ehitati 1950. aastatel militaartööstuslinn, mida teadlikult ei märgitud NSVL kaartidele ning mille elanike aadressiks oli esimestel aastatel hoopis Moskva või Leningrad. Ehitustöödel kasutati saksa sõjavange ning Nõukogude armee sõdureid. Kuna ehitustöödel raha kokku ei hoitud, on Sillamäe linn siiani stalini-aegse arhitektuuri ja linnaplaneerimise musternäidiseks. Suletud linnas andis tol ajal tööd strateegilise tähtsusega
Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Tänapäeval kasutatakse seda põhiliselt elektri tootmisel ja keemiatööstuses, kuigi algselt toodeti sellest ka põlevkivibensiini. Põlevkivi annab suurema osa Eesti elektrienergiast ning siinsed kaks soojuselektrijaama katavad üle poole riigi vajadusest. Nõukogude ajal rajati piirkonda mitmeid rasketööstusettevõtteid, mille tagajärjel kasvas rahvaarv mitmekordselt. Näiteks endise Sillamäe suvituskoha asemele ehitati 1950. aastatel militaartööstuslinn, mida teadlikult ei märgitud NSVL kaartidele ning mille elanike aadressiks oli esimestel aastatel hoopis Moskva või Leningrad. Ehitustöödel kasutati saksa sõjavange ning Nõukogude armee sõdureid. Kuna ehitustöödel raha kokku ei hoitud, on Sillamäe linn siiani stalini-aegse arhitektuuri ja linnaplaneerimise musternäidiseks. Suletud linnas andis tol ajal tööd strateegilise tähtsusega
1.2. Eesti tennis Eesti tennise ajaloo alguseks peetakse 1913. aastat. Küllap olid aga teated maailmas toimuvatest tennisevõistlustest jõudnud juba Eestisse palju varem. Ühe ajaloolise sündmusena sellest perioodist oli kindlasti esimese tenniseklubi rajamine 1909. aastal Hungerburgis, Narva-Jõesuus. Töö autor arvab, et kuna see oli Peterburi elanike meelis puhkepaik, siis võis see ka tingida just sealse tenniseklubi rajamise. Tennist mängiti sellel ajal vaid suvel, seetõttu oli suvituskoha tenniseklubi rajamine peamiselt just idas asuva suurlinna venelaste huvi. Hungerburgi mängijate seas oli ka palju eestlasi, kuid Eesti tennise ametlikuks sünniajaks 1909. aastat siiski ei peeta. (Ulman, Jürine, Põldoja, Värv 2013: 24) Tallinna esimese tenniseklubi, Eestimaa Lawn-Tenniseklubi, asutajaks olid peamiselt sakslased, seega ei kandnud tennis esialgu veel rahvusliku spordiala mõõdet. 1913. aastal peeti seal Kalevi
annaabi.ee 
