Enne sõda käis Anna Klas koos oma poja Eriga Võsul, Metsa tänaval, ühes väikeses majas suvitamas. Seal tegi Eri oma esimesed sammud. Eri esimene sõna oli ``lill´´. See lill õitseb siiani Metsa tänaval. See lill on punane ja täpiline. Kui Eri satub Võsule, läheb ta alati seda lille vaatama. Imelik on see, et kui Eri käis koos oma abikaasa Arieliga seda lille vaatamas ütles Ariel, et mitukümmend aastat hiljem suvitas ta samas majas mille hoovis see lill õitseb. Hiljem suvitasid Eri ja tema ema Anna Pärnus. Juba tol ajal oli Pärnu suvepealinn. Kui Eri oli saamas 13, evakueeriti Anna, vanaema, Eri ja vanaisa Siberisse. Nad elasid võõrastemaja tüüpi majas. Eri ja tema ema olid ühes toas kunstniku Aino Bachiga. Sealt hakkavad peale Eri esimesed muusikalised mälestused, mis ei ole sugugi seotud tema emaga, vaid meeskooriga. Eri ema hakkas teda sümfooniakontsertidele kaasa võtma juba üsna varakult. Siis
· Veetis järgnevad aastad venna juures Koitjärvel (pärast Kaukaasiast tulekut) Haigusega käib kaasas see, et ei tohi väga pikalt istuda (vend tegi spetsiaalse kirjutamise puldi) · Pärast tuli elama Tallinna ja abiellus Käthega. · Tõmbus avalikust elust kõrvale peale seda -ei talunud seltskonda (öeldi, et Käthe oli suht selline nipsakas pole ime miks välja minna ei tahtnud ) · Abielust sündis kaks tütart (suvitasid Narva jõesuus endine kuurort pm.) · Suutis oma teostega end ära elatada. · Oskas õigel ajal surra II maailmasõda käis Looming: Alustas külarealistina Kasutas ära oma muljeid (mida ta sai maal elades). Pärast Kaukaasiat kirjutas impressionistlikke teoseid. · Alates 1920 aastates algab kõrgperiood = PSÜHHOLOOGILINE REALISM (tegevus toimub inimese sees, mitte ümber) 1
Ta on saatnud kirjaläkitusi Saksamaale Herrnhut`i, milles valgustas ka oma rahva elu. Esmakordselt 1720. aastal mainitud Koitjärve metsakülas Oru talus elas aastatel 1911-1918 oma venna juures kirjanik A. H. Tammsaare. Siit on pärit "Kõrboja peremehe" tegevustik. Mitmed külaelanikud olid raamatutegelaste prototüüpideks. Romaanis esineb ka mitmeid Põhja-Kõrvemaa looduskirjeldusi. Laane talus elas aktiivne kultuuritegelane ja raamatukirjastaja Jakob Ploompuu. Veel suvitasid siin Estonia teatri solist A. Arder, tantsumemm A. Raudkats, Soome metsateadlane ja suursaadik Eestis E. Vesterinen. Aastatel 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu suvelaager, kus kasvatati ja karastati poisse ning anti neile kaasa isamaatruu ellusuhtumine. 1936. Aastal, kaks nädalat enne Berliini olümpiamänge, treenis Kõrvemaal Eesti korvpallikoondis. Kuni 1953. aastani oli seal pioneerilaager. Nõukogude võimu algusaastatel
Tol ajal elas Kadriorus peamiselt vaesem rahvakiht ja ükski tallinlane ei söandanud minna "tatarlaste pessa" suvitama vaatamata sellele, et Kadriorus asus tsaari loss ning uhke park. Supelasutuste rajamine 19. sajandi alguses mõjutas asumi edasist arengut oluliselt. Kadriorust sai Tallinna elanike ja arvukate kuurordi külastajate jaoks armastatud suvitus- ja jalutuspaik. Kadriorgu sõideti puhkama ja tervist kosutama isegi tsaaririigi pealinnast Peterburist. 1832. aastal suvitasid Kadriorus keiser Nikolai I kolm tütart. Korduvalt nähti suvitajate seas keiserliku perekonna liikmeid, kelle viibimine Kadriorus suurendas ka linnas elukallidust. Kui Peterburist hakkasid kohale sõitma suvitajad, kes olid huvitatud soojadest vannidest ja meres suplemisest, hakkas Kadrioru tähtsus ka linnakodanike silmis suurenema. 1861. aastal ehitati Weizenbergi tänavale, praeguste Lahe ja Tormi tänavate vahele suplusasutus Supelsalong (arhitekt Ludwig Bohnstedt (18221885))
annaabi.ee 
