Paul Keres tõusis maailma parimate maletajate hulka Eestlast iseloomustas endiselt suur soov saada haritud. Paralleelselt tõusis huvi ka lugemise vastu. Linnakultuuri lahutamatuks osaks muutusid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused, seltskondlikud koosviibimised. Inimesi huvitas ka filmikunst, eriti seoses heli -ja värvifilmide pealetulekuga. 1930. aastatel arenes jõudsalt kohviku ja restoranikultuur. Haapsalust ja Pärnus kujunesid välja suvitamise kultuuri eestvedajad Religiooni tähtsus hakkas tasapisi vähenema Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt Välireisid olid toona harvemad kui tänapäeval kuid siiski oli inimestel võimalus külastada teisi riike: Regulaarsed laevareisid Soome, Rootsi, Lätti, Prantsusmaale, Inglismaale Rongiühendus Läti, Venemaa ja Saksamaaga Lennuühendus enamike Euroopa pealinnadega Väljasõidud bussidega MRP ja baaside leping
hooned, säästlik transport, nutikas maakasutuse planeerimine. Rohemajanduse võimalused Energiatootmine roheallikatest elektrienergiast 20% tuulest, 20% puidust-võsast ja veel 20%: turvas, biogaas, päikesepaneelid Katlamajad valdavalt kohalikule kütusele Efektiivsuse võti on taastoimes! Katta Eestis biomassiga 3 GW jagu võimsusi (2012 oli meil 11 GW koguvõimsusi) Luua sellega 15 tuhat uut töökohta 3-6 täiendavat töökohta 1 MW kohta Lisategevus talunikele ja suveelanikele Suvitamise muutmine ökoloogiliselt positiivseks. Aasia tõus: Euroopa kaotab majanduslikku tähtsust, uued globaalsed majanduslikud jõud on Hiina ja India, kiiresti rikastuv piirkond, aga probleemiks Hiina puhul kiiresti vananev rahvastik. Eesti võimalus: asukoht Aasiast Euroopasse, kõrgväärtusega puit, aasiaadid on hullud euroopa kauba järgi, konteiner hiina on odav. MAJANDUSTEOORIAD Neoklassikaline teooria põhineb: Kapitalil, Tööjõul, Tehnoloogilisel arengul
vaid parodeeritakse ja ironiseeritakse varaseid ideid. Romaan on päevikuvormis, kus on palju arutlusi, mis puudutavad kunsti ja ühiskonda. Arutluste tõttu võib pidada seda arutlus- või esseistlikuks romaaniks. Eesti kirjandusloos asetatakse see romaan hoopis suvitusromaani kategooriasse. Sellise kategooria tekste ilmub 20.saj alguses palju: kirjanik/kunstnik on läinud suveks puhkama (nt Lõ-Eestisse) ja räägib, mis seal juhtub ehk kuidas mis on suvitamise sisu. Felix elab suvel ühe pere juures ja kogemata armub järjest ära nii pereemasse kui ka tema tütresse – tekib armukolmnurk, mis on sündmustiku raamistikuks. Kogu armastusediskursuse juurde hakkab kuuluma ka erootilisus (mida nooreestlased taotlesid), olgugi et seda tehakse arglikult. Armastuse kõrval räägitakse avalikult ka meeste ja naiste erinevustest. 28. Jaan Oksa proosa temaatilised ja stilistilised eripärad Eluajal vähest tunnustust saanud. Ka nõukogude ajal ei hinnatud
annaabi.ee 
