millal pere kirja saadab. Kirju tuli kaks, üks neist proua Solovjevil mattuse kutse vene surnuaias, teine kutse naiselt pärida nurgapoe naistelt enesetappu kohta ja tütre kutse ka kusjuures Astrid mainis, et tunneb Boris Mändi. See lõi Martinil asjad klaariks ja ta ei taha riskida tütre kaotamisega ning otsustab lihtslat kirjutada prou Solojevile vabanduskiri, et ta ei saa viibida Isebeli mattusel. Kui ta jõuab Narva-Jõesuuse ja hiilides teistest suvitajatest mööda astudes tuttavasse korterisse võtavad teda vastu hämmastuses kolm naiste rahvast ehk naine, tütar ja tolle sõbratar. Naine tahaks, et mees puhkaks ja teiste meestega juttu läheks ajame, lõuna ju vaid poole tunni kaugusel. Kuid kahtlase jämestunud energijaga mida Astrid tunneb kui isa teda vaatab nõuab ta "jalgade sirutamiseks" Astridiga jalutama minna. Jalutuskäigul pärib ta Boris Mändi kohta ja mida Astrit teab, selgub, et ta vaid viimase koolipäeva vaidlusest on teadlik
Need üksikud õnnelikud erandid, kes pääsesidki ,,peenematele ametitele", pidid unustama oma päritolu ja emakeele ning ka lahti ütlema oma kodustest. Seda teed hakkas käima ka peategelane Mait Luts. Käsitööliste olukorra kirjeldamisel on Vilde vaikides mööda läinud meistrite ning nende poolt ekspluateeritavate tööliste vahel valitsenud vastuoludest. Kui nendest ongi juttu, siis puudub sellel vajalik teravus. Tallinna elu kirjeldades ei möödu Vilde ka Vene suvitajatest Tallinnas. Nende suvilad asusid enamjaolt Narva maantee ümbruses. 19. sajandi keskpaiku oligi Tallinnal väljas- 7 pool Eestimaa kubermangu peamiselt ainult suvituslinna kuulsus. Suvitajad avaldasid kahtlematult suurt mõju linna majanduslikule ja kultuurilisele arengule. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" on esiletõstmist väärt just sellepärast, et see on Vilde triloogias kompositsiooniliselt kõige ühtlasem ning terviklikum teos
Impressionismi- G. Pissaro- palju Montmantre vaateid). ,,Pariisi bulvar" Erik Haamer - Tartus - Esindas realistlikku suunda - Õppis Pallases N. Triigi juures - Maalid seotud Saaremaaga, Saaremaa maastikke, Saaremaa kaluritega - Koloriit pruunikas, hallikas, merd maalides palju sinist - Rootsis elades koloriit eredamaks- erkpunane, kollane - Katsetanud ka abstraktsemat maali - 1960ndatel kumaristliku realismi poole, rannapilte suvitajatest - 1952 tema illustreerituna Kanadas ,,Kalevipoeg" - Suvesõja ainelised maalid - Loomingu paremik 30ndad ,,Pime" ,,Noor ema" ,,Põud" Johannes Võrahansu - Impressionism (taust), realism (loomafiguurid), hiljem rohkem realismi - Maalinud Saaremaa maastikke, kalureid, koos Haameriga - ,,Õuel" naine ja lambad (im + real) 30ndate lõpp - Korduvalt lammeste teema ,,Lambaid pügamas" - Alguses Tartus hiljem Tallinnas - Mustvalged pildid ,,Karjapoisi õu"
annaabi.ee 
