hoopis ei millestki muust kui selle Kõigevägevama tahtmisest. Loodusele ei saa keegi vastu. Saame selle negatiivsetele tegudele oma hea elu ja mugavusega vaid kaasa aidata. Pole midagi parata, vulkaanipurske tagajärjel kaotavad sajad ja tuhanded inimesed kodu või isegi elu. Selle või mõne muu katastroofi tagajärjel ei pruugi kahju saada vaid need, kellele naguni saatus midagi head ei tõota. Täpselt samamoodi võib õnnetus juhtuda ka miljardärist pangajuhiga, kes suvitab looduskaunis, kuid ohtlikus kohas. Ja ei sõltu minust ka see, kui mulle tänaval kott pähe tõmmatakse ja nurgataga nuga antakse. Sellisel juhul ei taha küll eriti uskuda ja mõelda nagu optimist kunagi. Ega Candide'gi süüdi polnud, kui teda erinevates maailmapaikades maha taheti nottida või Eldoradodemaalt saadud varandus välja peteti. Tema oli ikka optimist edasi, sõltumata teiste pessimismist ja eluvihkamisest. Ühesõnaga, Jumala
* 1929 - Õhtul koju tulles lejab Orav oma voodist purupurjus mehe. Saab algus sõprus Jaan Tõnissoniga. * 1930 - Laidoner toob oma hobuse Oravale parandada. Suksu saab uued jalad ja neerud. Eluaegse sõpruse algus. * 1933 - Orav teeb esimest korda hambaarsti tööd ja tõmbab Tammsarel hamba välja. * 1936 - Oraval on lühiajaline armusuhe Berliini olümpial viibiva Kristjan Palusalu pruudiga. * 1939 - Viimane vaba suvi. Orav suvitab Pärnus ja lööb Raimond Valgre ansamblis trummi. * 1940 - Orav arreteeritakse ja saadetakse külmale maale. Teel õnnestub tal küll põgeneda, kuid Venemaal ekseldes satub Orav viinakuradi küüsi. * 1944 - Orav saab kaineks ja tuleb tagasi Eestisse. * 1945 - Orav läheb metsa ja pühendub võitlusele tibladega. * 1948 - Lüiajaline armusuhe ühe seenelisega. * 1949 - lühiajaline armusuhe ühe marjulisega. * 1952 - kohutavalt sääserohke suvi
Klassikalise Gailiti jaoks saab keskseks rändaja tegelaskuju (,,Toomas Nipernaadi", ,,Ekke moor"). ,,Toomas Nipernaadi" annab Gailitile pöördumatu klassiku staatuse, eesti kirjandusklassikas ebastandardne. Nipernaadi annab meile väga tugevad või eredalt välja joonistunud peategelase kuju (sellisest ajast säärast pole). Nipernaad hakkab eraldi elu elama nipernaaditama, nipernaatlus jm (hulkuva naistehurmaja elulaad). Nipernaadi on nii suvirus- kui ka rännuromaan peategelane suvitab väga ekstreemsel viisil. Autobiograafiline tõlgendus hakkab Gailitit häirima. Esimeses redaktsioonis saab teada, et Nipernaadi on rändav kirjanik ,,ta on nimelt kirjanik, kirjutab raamatuid, romaane ja luuletisi.". Vaiksoo pakub, et ,,Nipernaadit" võiks lugeda kui kelmiromaani. Ekke Mooris tulevad Ibseni jooned välja. Samuti pakub Vaiksoo, et võiks lugeda nagu arengulugu aastaegade arenemisega areneb ka Nipernaadi kuju romaan mis liigub kevadest sügisesse.
annaabi.ee 
