Õhtul söögilauas tuli jututeema jälle üles: ,,Ma ütlesin ennist rehe all taadile, et võiksite tuleval aastal õige koha meie kätte Tiinaga anda..''(lk 21, rida 6) Tolleõhtusest vestlusest jäigi pererahva vahele justkui kiil. Probleem läks eriti hulluks siis, kui taadi käsi haigeks jäi ja Kaarel lõpuks koha endale sai. Nimelt tahtsid vanad rahulikult ja õndsalt elu lõpuni oma talukohas elada ning toimetada ja noorperet koduste tegemistega aidata. Kaarel seevastu arvas, et palkab suvilise - vähendab vanakeste töökoormust, laseb neil puhata ja teeb sellega head. See oli täiesti vale arvamine vanad olid harjunud tööd tegema ning ilma nad olla ei osanud. Nad võtsid Kaarli tegevust hoopis solvanguna ja sealt alates olid nad tülis. ,,Vanade ja noorte vahekord ei ole paranenud, vaid suvilise tulekuga ennem halvenenud. Ei lahuta nende meeli ei kevadine leige tuul, soe päike ega kosutav vihm, mis paneb imevõimul maa haljendama.''(lk 24, rida 21)
Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduväi koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilise ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset
Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduväi koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilise ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm
) Eesperel on uus karjapoiss, Mardi nimeline. Ühel päeval tuli Mart ja ütles, et Eespere heinamaad puha vee all. Pearu oli kraavile tammi ette teinud ja kui Andres läks õigust nõudma, seletas Oru peremaas, et tema tahab oma heinamaad kasta. Pearu pole nõus tammi maha lõhkuma, ütleb, et see on tema kraav ja on tema maa peal ja võib sellega talitada nõnda nagu heaks arvab. Andres haaras kirve ja tõttas kraavile tammi lõhkuma, kuid ka Pearu võttis suvilise ühes ja tahtis sinna veel enne Andrest jõuda. Kui nad tammile jõudsid, siis oli nende üllatus suur, sest vesi jooksis juba jõe poole. Pearu hakkas kiiresti uut tammi ehitama. Õhtul kodus tunnistas karjane Mart Andresele üles, et tema oli tammi eest lõhkunud ja vee jooksma lasknud. Kuid kui tuli uus vihm olid Andrese karjamaad jälle vee all ja Mart tõttas jälle tammi lõhkuma, kuid Andres tuli peale. Mart jõudis aga enne vee jooksma lasta, ja lidus Pearu eest sohu
annaabi.ee 
