kirstu sisse. Tuletõrjuja naine kes oli lapseootel olnud jäi ise ellu kuid ta sündimata laps suri kiirguse tõttu. Inimesi ei evakueeritud kohe. Midagi ei räägitud kellelgi. Ainult mesilased ei lennanud ja vihmaussid olid väga sügavale läinud. Üle nõukogude liidu viidi sinna mehi maapinda ja puid matma. Maapinnalt kooriti meetripaksune kiht ja maeti konteinerites maha. Mahajäetud külades müüdi maha kõik tavalistel turgudel. Maju võeti koost lahti ja müüdi suvilateks. Mehed kes seal käisid sõitsid samade riietega koju. Üks mees viskas kõik oma riided ära peale pilotka, mille ta andis oma pojale. See kandis seda kogu aeg. Kahe aasta pärast avastati poisil ajukasvaja. Reaktoripõlengut vaatamas käinud neiu sünnitas hiljem lapse kelle keha ainsateks avausteks olid ainult silmaaugud. Kuna neil pole raha, et operatsioone teha, siis peab ta oma lapsest iga pole tunni järgi uriini välja pigistama, et ainus neer üles ei ütleks.
mõisa, kus ta on sündinud ja üles kasvanud. Võlgade tõttu on mõis oksjonile pandud ning perekond püüab leida võimalusi selle väljaostmiseks. Kaupmees Lopahhin soovitab Ranevskajal kirsiaed kruntideks teha ja suvitajatele välja üürida, ent Ranevskaja ei taha sellest kuuldagi. Oksjonipäeval korraldavad Ranevskajad mõisas peo, kuni ootavad teateid oksjoni tulemuste kohta. Mõisa ostis seesama kaupmees Lopahhin, kes teebki teoks oma idee kirsiaed suvilateks jagada ning Ranevskajad lahkuvad jälle Euroopasse. Kogu elu truu teener olnud Firss unustatakse majja. Ranevskajale teeb asja eriti raskeks fakt, et Lopahhini esivanemad olid olnud samas mõisas pärisorjad. Probleemid: 1. Kui kinni võib mälestustes olla? 2. Kas asjad ja inimesed, millesse kiindunud oled, jäävad sinu omaks lõpuni? 3. Kas mälestused on piisavalt tugevad, et raskustest üle olla? 4. Kas mälestusi tuleb elus hoida või lasta neil elus püsida
osalemine Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) talle piiranguteta juurdepääsu Euroopa Liidu siseturule. Euroopa Liidu osa Norra väliskaubanduses on hetkel umbes 75%. 15 4.1. PÕLLUMAJANDUS Norra on endiselt väikeste üksiktalude maa, kuid talude arv on pidevalt vähenenud ja allesjäänud talude pindala suurenenud. Osa väikesi talusid on müüdid naabritele, osa lihtsalt hüljatud või suvilateks muudetud. Endiselt väikeomanikud pole maatöölisteks jäänud, vaid on läinud linnadesse tööd otsima. Palgatöö osa põllumajanduses on alla 5 %, sest vaid vähesed talu suudavad maksta vastuvõetavat palka ja enamasti polegi abijõudu vaja. Talupidajad koos abikaasaga peavad hakkama saama ka suurte taludega ja saavadki, sest mehhaniseerimisaste on kõrge ja keskendutakse ainult paarile põllukultuurile või ühele loomaliigile. Rohkem kui
annaabi.ee 
