Kogumispunktide arv on tunduvalt kasvanud ning hetkel on neid kokku umbes 224. konteinereid on rajatud näiteks bensiinijaamadesse ja maakondadesse. Ka Pärnusse on rajatud ohtlike jäätmete kogumiskeskus. Samuti on tihenenud kodumajapidamistes ja väiketootmistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikud. Väga positiivne areng on toimunud korraldatud jäätmeveos. Nüüdseks on jäätmete kogumissüsteemi haaratud ka suvilapiirkonnad, aiandusühistud ja muud jäätmetekitajad. Jäätmevedu on hästi arenenud maapiirkondades, andes paremad võimalused maapiirkonna elanikele. Prügi ebaseaduslik ladestamine keskkonda on tunduvalt vähenenud ning metsaalused on puhtamad. Täiustunud on keskkonnaalane järelevalve ning prügi maahahaviskamine on karistatav rahatrahviga. Trahvi suurus oleneb jäätmete kogusest, mis on ladestatud keskkonda. Karistust rakendatakse ka väiksema koguse prügi mahaviskamisel(nt kommipaberi
allalastud järved; uued koolimajad, kooliaiad); - Nõukogude periood (1940-1991) (majandikeskused ja majandite tootmishooned; hävinud talukohad; uudismaad, kraavid jm maaparanduse jäljed; kalatiigid, veehoidlad, paisjärved; sõjaväe- ja piirivalverajatised; karjäärid, freesturbaväljad, aherainemäed; tööstuslinnad ja asulad; puhkekülad, aianduskrundi- ja suvilapiirkonnad). Nimeta neid konkreetseid silmaga nähtavaid jälgi ja kirjelda/põhjenda lühidalt (pead teadma tausta, oskama seostada neid teatud perioodi ja tegevustega, asustuse arenguga vähemalt enamust neist, mida on loengutes käsitletud) . 3. Eesti külade kujunemine ja areng: millised olid külad muinasajal, keskajal, 17.-19. sajandil, peale 19. sajandit. Kiviaja külad koosnesid tavaliselt 2-4 elamust. Oletades, et tegemist oli ühe-, äärmisel
Enamasti kolivad äärealadele just pereealised, kes soovivad oma lastele pakkuda turvalist elukeskkonda. 7. Tallinn Eestis võib laialivalguvaks linnaks nimetada Tallinnat, kus käib aktiivne eeslinnastumise protsess. Tallinnat võis kuni Nõukogude perioodi lõpuni pidada kompaktseks linnaks, linna laiendati paneelelamu piirkondade kujul Lasnamäel ja Mustamäel. Kuid juba siis oli näha esimesi ilminguid linna laialivalgumisest, näiteks tekkisid Tallinna linna ümbruses mitmed suvilapiirkonnad. (Ideon, 2006) Tallinna valglinnastumise perioodi alguseks võiks pidada taasiseseisvumist, mil algas Tallinna eeslinnade kasvamine. Uusi asumeid tekkis näiteks Harku ja Viimsi vallas. 21. sajandi algul jätkus valglinnastumine uusasumite rajamisega eeslinnavööndisse, millele aitas kaasa majanduskasv, elatustaseme tõus ning pankade laenuintressi langus. Lisaks on ka mitmed tootmis- ja teenindusettevõtted liikunud kesklinnast eeslinnavööndi, kuna seal on odavamad
annaabi.ee 
