Glehni loss Nicolai von Glehn Nõmme rajaja, Jälgimäe mõisnik Nicolai von Glehn sündis 16. juulil 1841 Jälgimäe mõisas. Nooruses õppis ta Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. Linna rajamine männimetsasele alale Mustamäe klindi ja Pääsküla raba vahel oli Glehni suur unistus, mida ta asus takistustele vaatamata ellu viima. 6. oktoobril 1873 sai välja mõõdetud esimene suvilakrunt, mille omandas Tallinna kooliõpetaja Johan Pihelmann. Räägitakse, et just siis öelnudki Glehn oma kuulsad sõnad: "Seie saagu lenn!" Glehni loss 1886. aasta 1. oktoobriks valmis keskaegse rüütlilossi kahekorruseline krohvimata paehoone, mille arhitektiks oli Glehn ise. Agaralt asus ta lossiümbrust kujundama, rikastades loodust omatehtud puunikerduste ja moraalitõdesid vahendavate sildikestega.
juurdelõike arvel? 34.(2004) Ristkülikukujulisele maatükile KLMN (vt joonist) on tehtud täisnurkse kolmnurga kujuline äralõige KLP. On teada, et KN = 70 m, KP = 50 m ja MP = 40 m. Mitme meetri võrra lühenes maatüki ümbermõõt äralõike arvel? 35.(2004) Täisnurkse kolmnurga kujulisest maatükist kaatetitega 48 m ja 72 m (vt joonist) müüakse trapetsikujuline suvilakrunt, mille lühem haar on 24 m. Arvuta:1) suvilakrundi pindala; 2) suvilakrundi hind, kui ühe hektari maksumus on 2,4105 kr; 3) mitme protsendi võrra on suvilakrundi pindala müümata jäänud maatüki pindalast suurem (või väiksem)? 36.(2004) Täisnurkse kolmnurga kujulisest maatükist kaatetitega 72 m ja108 m (vt joonist) müüakse trapetsikujuline eramukrunt, mille lühem haar on 36 m. Arvuta: 1)eramukrundi pindala; 2)eramukrundi hind, kui ühe hektari maksumus
oma lemmikharrastusest ratsutamisest. 4 Glehni loss 19.sajandi lõpus kuulus Nõmme maa-ala tollal Jälgimäe mõisale, mille omanikuks oli Nikolai von Glehn, (1841 1923). Taibates korrapärasest raudteeühendusest tulenevaid tohutuid võimalusi seni metsa all seisnud maa tulusamaks kasutamiseks, asus Glehn raudteepeatuse juurde suvituskohti rajama. 6.oktoobril 1873.a. anti Nõmme raudteepeatuse juures välja esimene suvilakrunt. Sellel või naaberkrundil kerkis seejärel ka esimene Nõmme suvila. Legendi järgi öelnud ta seejuures: "Seie saagu lenn". 1880-ndate aastate algul jättis Nikolai v. Glehn Jälgimäe oma poja Manfredi majandada ja asus ise Nõmmele, Mustamäele, kuhu rajas Kõrgepea karjamõisa (saksa k. Hohenhaupt). Kõrgepea oli väga vana nimi. Seda mainitakse juba ühes 1371.a. koostatud ürikus, millega ordumeister Wilhelm von Vriemersheim määrab Tallinna linna sarnase piiri
annaabi.ee 
