Mil sa lihtsalt elad, oled niisama olemas ilma konkreetse sihi vi lesandeta nagu mingi taim vi kass pikesepaistel. Vedeled, juturaamat kes, diivanil, tukastad, loivad mda linna Ld niisama aega surnuks. Lased oma ellu natukene hku, et see ei sarnaneks liialt tellisseinaga. Kas vi ndalavahetustel, kas vi puhkuse ajal. Paljudel inimestel on ju kombeks planeerida oma puhkust tpselt samamoodi nagu tpevigi. Tuleb teha remonti ja harida aeda, klastada suveteatrit, korraldada saunapidu, astuda lbi tkaaslase juubelilt Turismireisil on tingimata tarvis tormata he vaatamisvrsuse juurest teiseni, kia peva jooksul lbi vimalikult palju muuseume. Milleks? Taas ehitatakse tellisseina, laotakse seda kiiruga kokku ahmitud muljetest. Pole kahtlustki, et sedasi ringi kihutades juhtub nii mndagi, mr tuleb pikk. Aga hku seal pole. Vral maal viks hoopis vtta istet mnes tnavakohvikus, nautida ski ja jooki ning lihtsalt vaadata, kuidas linn oma elu elab
tekkimine. Tänapäeva noored, sageli ka vanemad inimesed, ei tea mis on toimunud eesti teatrielus minevikus ning kuidas sai praegune teater üldse alguse. Selle uurimiseks kasutan interneti ning õpetaja antud materjali. Töö esimeses osas räägitakse Mati Undist tema elust ning sellest, kuidas mõjutas tema eesti teatrielu. Teisest osas kirjutatakse nüüdisteatrist mis see endast kujutab, mida tõi kaasa. See peatükk hõlmab endas ka teatri süsteemi, teatri üldpilti ning suveteatrit. 1. MATI UNT Mati Unt sündis 1. jaanuaril 1944 Linnamäe külas, Voore vallas ning lahkus 22. augustil 2005. Ta oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Alghariduse sai Unt Leedimäe koolis, aastatel 1951-1958. Sealt edasi suundus ta haridust omandama Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filosoofia eriala. Erinevalt enamikust eesti lavastajatest ei olnud Mati Undil teatrialast haridust. Ta töötas
organisatsiooniline külg ja lavastuste muusikapool. Tihenenud ja tegelasrohkemad lavastused viisid 1884. a. mängusaali ümberehitusele (istekohti oli 340 ringis). 1887 ehitati suvisteks vabaõhuetendusteks uus aialava (istekohti oli 1100 ringis). Regulaarsemad etendused nõudsid ka regulaarsemat näiteseltskonda, tippajal umbes 100- liikmeline trupp (näitlejad + orkester, koor). Etendusi antakse kord nädalas. Repertuaar järgis suures osas Saksa Käsitööliste Seltsi suveteatrit (Molière, Shakespeare + eesti algupärandid). 9. Kutselise teatri loomine. Vanemuine ja Estonia kaks professionaliseerumise mudelit. Vanemuise side Wiera teatriga katkestati. Uueks teatrijuhiks valiti Karl Menning, kes saadeti Saksamaale õppereisile. Ta õppis Max Reinhardti reziiklassis. Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. Kutselise Vanemuise tekkis 1906. aastal koos uue maja avamisega,
annaabi.ee 
