Mahler veetis oma lapsepõlve. Tema muusikalist talenti märgati juba noores eas ning ta vanemad hakkasid talle klaveritunde korraldama kui ta oli 6-aastane. 1875. aastal, 15-aastasena asus ta õppima Viini Konservatooriumi, kus tema õpetajateks olid Julius Epstein, Robert Funch ja Franz Krenn. 3 aastat hiljem läks ta õppima Viini Ülikooli, kus õppis Anton Bruckneri käe all. Ülikooli kõrvalt töötas ta muusikaõpetajana. 1880. aastal alustas Mahler oma karjääri dirigendina suveteatris Bad Hall. Järgnevatel aastatel dirigeeris ta edukalt suuremates ooperimajades Ljubljanas, Viinis, Kasselis, Prahas, Leipzigis ja Budapestis. Oma mainet kriitikute ja publiku seas tõstis ta dirigeerides Wagneri Der Ring des Nibelungen' it (Nibelungide sõrmus ). Järgmisel aastal esitas ta Carl Maria von Webberi lõpetamata ooperi Die drei Pinto. 1891-1897 töötas Mahler Hamburgi Operas. Sel ajal kui ta
ja töötas välja oma esimese teose Das klagende Lied, millega ta osales võistlusel, mille akadeemiat juhtis Brahms isiklikult, kuid ei võitnud auhinda. Tõelise hoo sai Mahler sisse alles 10 aastat peale konservatooriumi lõpetamist. Vahepeal tegeles ta kergete ooperite ja teisejärguliste orkestrite juhtimisega. 1892 4 JÄRGNEVAD AASTAD 1880. aastal alustas Mahler tööd dirigendina suveteatris Bad Hall ning peale seda järk- järgult suuremates ooperimajades. Ljubljana aastal 1881, Olomouc aastal 1882, Viin ja Kassel aastal 1883, Praha 1885, Leipzig 1886 ning Budapest 1888. Tema esimene pikaajaline töösuhe oli Hamburgi ooperimajas 1891- 1897. Selle aja sees sooritas enesetapu tema noorim vend Otto. 1902. aastal abiellus ta Alma Schindler, kellega sündis 2 tütart, kellest üks suri difenteeriasse ja teisest sai skulptor. Schindler oli samuti helilooja, kuid Mahler keelas tal
“Põrgupõhja uus Vanapagan” kinolinal ja teatris A. H. Tammsaare viimase romaani põhjal tehtud samanimeline film linastus aastal 1964, 15. juunil. Filmi režissöörideks olid Grigori Kromanov ja Jüri Müür. Tähtsamate rollide osatäitjateks olid: Elmar Salulaht, kes mängis Vanapaganat, Ants Eskola Kaval-Antsuna, Astrid Lepa Juulana ning Leida Rammo kui Lisete. Filmi sünopsis tähendab lühikokkuvõtet, mis avab filmi tuuma, selle peamise sisu ja mõtte. Jürka soovib maa peal õndsaks saada ning Kaval-Ants aitab ta jalule ning teeskleb, et on tema sõber, kuid kasutab tegelikult Jürkat ära. Filmi treiler on filmi lühikatkenditest koosnev eelreklaam. Filmi “Põrgupõhja uus Vanapagan” katkendis esitatakse stseeni, kus Jürka tuleb Kaval-Antsu juurest töölt koju ning leiab Lisete teda sulasega petmas. Ta põletas sulase koos küüniga maha ja siis aitas Kaval-Ants politseile seletada, et tegu oli õnnetusega. Politsei kuulutas juurdl...
Vahejooned pole siiski kuigi teravad. Päris sageli ühendatakse iidset ja moodsat, näiteks rakendatakse arvuti- ja videotehnika vahendeid müütidele ja folklooridele. Siin võib näha sarnasust kirjanduses levinud etnofuturismiga. 2.4 SUVETEATER Vabaõhuetenduste traditsioon ulatub Eestis tagasi 1920. aastatesse. Iseseisvunud Eestis hakkasid suvelavastused hoogsalt populaarsust koguma 1990ndate teisel poolel. Tugeva tõuke andis Linnateatri ülimenukas ,,Kolm musketäri". Just suveteatris avaldub kõige ilmekamalt püüd leida uusi põnevaid mängupaiku väljaspool teatrihoonete tuttavaid saale, kuid muidugi otsitakse neid ka sisehooaja lavastuste tarvis. Sellised nn leitud paigad mängivad etenduse mõjuväljas iseenesest suurt osa. Eesti teater on muutunud ruumitundlikumaks, osatakse hinnata mängupaiga erilist õhustiku. KOKKUVÕTE Kui alguses mõtlesin, et teatrite tekkimisel pole midagi erilist, siis töö käigus taipasin, et olen valesti arvanud
annaabi.ee 
