Louvre'i kuningalossi täiendamisega sündis Prantsuse uus stiil, kuigi ta jäi rohkem truuks Paladio laadile (näiteks üle kahe korruse ulatuvad paarissambad). Prantsuse barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks just Versailles' lossi ehitusel. Tegemist on pikerguse hoonega kahe eenduva tiivaga, mille vahel on õu. Just selline põhiplaan saigi eeskujuks kogu Euroopa paleede ehitajatele. Ka Saksamaa ei tahtnud teistest kehvem olla: rajama hakati luksuslikke parke ja suveresidentse. Inglismaal valitses aga palladianistlik laad. Holland pidas aga silmas mugavust ja praktilisust, raekojad olid näiteks lihtsa fassaadiga ja kõrge katusega hooned. Klassitsismi arhitektuuris püüti vabaneda renessansiaegsetest antiigitõlgendustest, taheti jõuda puhta, algse ja õige antiigi juurde. Tekkisid lossid, mille fasaadid hakkasid meenutama templit. Ehitised
Lühikese ajaga arenes välja omapärane ja kõrgetasemeline vene barokk. Neeva jõe aarde uut pealinna Sankt-Peterburgi rajades said arhitektid vabalt luua suuri võimsaid ansambleid. Kuni tänaseni on see üks kunstipärasemalt planeeritud linnu maailmas. Sealsetest arhitektidest nimekaim, itaalia päritoluga Bartolommeo Rastrelli (1700-1771) kavandas Talvepalee, kus praegu asub osa Ermitaazist, maailma ühest suuremast kunstimuuseumist. Peterburi lähedale ehitati mitmeid suveresidentse, millest tuntuim on Peterhof (praegu Petrodvorets) omapärase puskkaevude kaskaadiga. Prantsuse ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud, suursugused. Stiili kujunemises on suur roll 1667. aastal korraldatud arhitektuurikonkurss Louvre'i lossi idafassaadi ümberkujundamiseks. Kavandatu on rangelt klassitsistlik, mõneti Kreeka
Neeva jõe aarde uut pealinna Sankt-Peterburgi (lühidalt Peterbur) rajades said arhitektid vabalt luua suuri võimsaid ansambleid. Kuni tänaseni on see üks kunstipärasemalt planeeritud linnu maailmas. Sealsetest arhitektidest nimekaim, itaalia päritoluga Bartolommeo Rastrelli (1700-1771) kavandas Talvepalee, kus praegu asub osa Ermitaazist, maailma ühest suuremast kunstimuuseumist. Peterburi lähedale ehitati mitmeid suveresidentse, millest tuntuim on Peterhof (praegu Petrodvorets) omapärase puskkaevude kaskaadiga. Kui varem Eesti kuulus Euroopa ääremaadele, siis pärast liitmist Venemaaga aastal 1710 osutus ta järsku võimsa suurriigi pealinna lähistel asuvaks. See tähendas suurejoonelisemat suunda ka meie ehitustegevuses, millest annab tunnistust Kadrioru loss - nime said loss ja selle ümber laiuv park valitsejanna Katariina I järgi. Lossi kavandas itaallane Niccolo Michetti.
annaabi.ee 
