Pärnu Pärnu Jõgi noortele Jõe pikkus on 144 See on Pärnu vana km. Pärnu on väga ilus haigla. See hoone sai Seal on ilus vaade. linn, eriti suvel, just 100. aastaseks. See pakub huvi nii selle pärast teda noortele kui nimetatakse vanematele . suvepealinnaks. Kesklinnas on palju kauplusi ja parke. Igas tähes, noortel ei hakka seal igav.
Kui paganatest leedulased selle 1263. a. rüüstasid, viisid kodanikud linna jõe teisele kaldale, rüütliordu poolt kaitstud territooriumile. Sellest ajast pärinev reliikvia vana linna rüüstamisel tulekahjus säilinud altaririst oli palverännakute objektina keskajal tulutoov ja ehib siiani Pärnu vappi. 6 Linnade tuntus Pärnu Pärnu on olnud Eesti suvepealinnaks juba aastast 1996, kuid päike, meri ja rand on olnud selle linna märksõnadeks juba tervelt 170 aastat. Aga Pärnu on tuntud ka kui sadamalinn, hansalinn ja ülikoolilinn. Pärnus toimub aastaringselt erinevaid kultuurisündmusi, millest paljud on kujunenud iga aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks.
laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Pärnut külastab aastas umbes 500 000 inimest, kellest kolmandik on eestlased ja kaks kolmandikku välismaalased. Kui siseturiste meelitavad suvepealinna meri, rand ja kultuuriprogrammid, siis võtmesõnaks välisturistidele on Pärnu kui kuurortlinn. Päikeseline Pärnu on Eesti Suvepealinnaks aastast 1996, kuid päike, meri ja rand on olnud kuurortlinna märksõnadeks palju kauem - tervelt 170 aastat. Kuurordi kõrval on Pärnu aga ka vana hansalinn, sadamalinn ja ülikoolilinn. Pärnus toimub aastaringselt erinevaid kultuurisündmusi, millest paljud on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks.
suuruselt kolmas linnaruum Eestis. Pärnut läbib kasvava rahvusvahelise tähtsusega Via Baltica maantee. Pärnu regionaalsadam töötleb ligi veerandi riigi nn puhtast, st transiidiga mitte seotud ekspordimahust. Pärnus on kiiresti kasvanud transpordi ja veondusettevõtete arv ajavahemikus 1998-2002 üle kolme korra. Asend Via Baltical on Pärnusse meelitanud ettevõtteid, mis soovivad oma turgu Põhjamaadest lõuna poole laiendada. (Terk, Raagmaa 2004) Pärnu suutis end suvepealinnaks kuulutades haarata suure siseturismi mahu, võõrustab üha arukamaid välispuhkajaid-terviseparandajaid ja on kujunenud prestiizseks elamis- ja puhkamiskohaks. Pärnu turismimajandus ei orienteeru ainult suveturismile: siinsed sanatooriumid ja konverentsihotellid on koormatud aasta ringi. Turismimajandus ja suvepealinna maine toob Pärnusse suviti üle 400 000 puhkaja ja kasvatab Pärnumaa suveelanikkonna arvatavasti kaugelt üle 100 000 (Pärnus muidu ca 50 000 elanikku.) (Ibid.)
Samas on talvisel perioodil suureks probleemiks puhkekeskuste „talveuni“ ning sellega kaasneb ka tööpuudus. Samas on Lääne-Eesti regioon oma niši leidnud just puhke- ja ravimajandust arendades. Kuressaares, Pärnus, Haapsalus on olemas mitmeid SPA-keskusi. Haapsalu on tuntud oma ravimuda poolestki. Pärnut võib pidada Lääne-Eesti regiooni linnadest kõige paremal järjel olevaks. Nimelt seoses sellega, et Pärnu on kuulutatud Eesti 8 suvepealinnaks on see atraktiivseks piirkonnaks nii sise- kui ka välisturistidele. Pärnule annab eelise ka see, et sealsed ravi- ja puhketeenuste hinnad on muudest Euroopa hindadest madalamad. Seetõttu paelubki see vanemas eas olevaid inimesi, kes soovivad oma tervist parandada just Pärnu poole sammud seadma. Pärnus on aktiivne tegevus talveperioodilgi. Erinevalt teistest Lääne-Eesti piirkondadest, asuvad seal konverentsihotellid ja Tartu ning Tallinnaga on hea ühendus
annaabi.ee 
